Suurtel laopindadel puuduvad ostjad

Probleemsemateks on kujunemas arendusprojektid, kus on pakkumisel üle 1 ha pinnaga äri- ja toomismaad ning samuti suure pinnaga lao- ja tootmishooned, kuna nõudlus suurte lao- ja tootmismahtude järele väheneb. Enim on surve all ärimaa turg, kuna selles sektoris teostati lao- ja tootmishoonete sektorist erinevalt oluliselt suuremal määral spekulatiivseid oste, mis vajavad nüüd realiseerimist.

Tänavu suundub nõudlus pigem väiksematele, 2500-5000 m" suurustele äri- ja tootmismaa kruntidele, millele saaks ehitada kuni 1000 m" hoone. Suuremad laod hakkavad oma tähtsust kaotama, eriti just ostutehingute osas, kuna suurte pindade vajajad on pinnad juba leidnud või ehitanud. Popiks on muutumas kolm-ühes-süsteem, kus on nii esitluspind, laopind kui ka büroo ja pinna suurus jääb vahemikku 200-600 m".

Kellel on vaja laieneda, see liigub linnast kaugemale, samas mõne kesklao ebakõlad on pannud paljusid ettevõtteid mõtlema kolimise riskidele. Lisaks on linnast kaugemale kolides vaja ise kohale tuua ka töötajad. Erandina saab välja tuua ka ettevõtteid, kelle kapitaliseeritus on suur ja uue tootmisruumi ostul puudub laenuvajadus (näiteks meditsiinitehnikafirmad, autoosade müügiga tegelevad ettevõtted).

Kui varasematel aastatel oli valdav trend uus tootmispind osta või ise ehitada, siis viimasel ajal on kasvanud valmidus uus pind üürida. Paljud ettevõtted, kes paar-kolm aastat tagasi ehitasid endale uued hooned, on valmis oma kinnisvara müüma institutsionaalsetele investoritele ja tahavad jääda ise üürnikuks. Niiviisi vabastatakse vahendid põhitegevuseks.

Üürihinnad 2007. aasta teises pooles veel ei muutunud. Küll sai aasta lõpuks aga täheldada mitmes piirkonnas vakantsete pindade arvu tõusu.

Piirkondadest on endiselt nõutumad Tallinna peamiste liiklusmagistraalide (Tartu mnt, Peterburi tee ja Pärnu mnt) ümbrus. Maa hinnatase on keskmiselt vahemikus 300-2000 kr/m", mida lähemal kesklinnale ja paremini teelt nähtav, seda kõrgem hind. J. Smuuli tee viadukti valmimine on atraktiivsemaks muutmas ka Suur-Sõjamäe ja Lagedi vahelist piirkonda.

Maakondadest jääb endiselt atraktiivsemaks Harjumaa, kus on enim pakkumisi ja uusehitisi.

Harjumaast kaugemal koonduvad lao- ja tootmispinnad peamiselt suurematesse keskustesse sadamate või suurte liiklustrasside ja raudteede sõlmpunktide naabrusesse.

Huvitavamad ja piirkondade lao- ning tootmispindu enim mõjutavad arendused paiknevad samuti sadamates või nende naabruses, näiteks Sillamäe ja Kunda sadam, Paldiski lõuna- ja Paldiski põhjasadam ning Paldiski tehnopark nende naabruses. Samuti Põhjaranna Äripark Muuga sadama naabruses (huvitav eeskätt oma mastaapsuse poolest).