Valitsusel tuleb püksirihma pingutada

Majandusolukord on võrreldes möödunud aastaga praeguseks muutunud ja seda nii sise- kui ka välistegurite osas. On ilmne, et majanduse oodatust kiirem jahtumine pole toimunud ainult Eestis.

Eesti on osa globaalsest majandusest. Nii USAs kui ka Euroopas on majandusprognoose märgatavalt alandatud. USA keskpanga endine juht Alan Greenspan tõdes ühes oma eelmise kuu väljaütlemises, et praegu on tegemist sõjajärgse maailma kõige hullema USA finantskriisiga. Ka meie oleme osake maailma majandusest, see tähendab ka osa Greenspani maailmast.

Euroopa ja Eesti on antud olukorras hämmastavalt hästi toime tulnud, kuid pean möönma, et olukord hinnangute andmiseks ja prognooside tegemiseks on praegu üpriski keeruline.

Ka Euroopa Komisjon on viimase poole aasta jooksul korduvalt alandanud majanduskasvu prognoosi ning majanduskasvu aeglustumist näevad ka meile lähedal paiknevad riigid. Usalduse kahanemine finantsinstrumentide suhtes on mõjutanud toidu, nafta ja teiste kaupade hinnatõusu. Majandus liigub vaiksemal sammul. Ka rahandusministeeriumi kevadine majandusprognoos hindab olukorra ümber ning alandab käesoleva aasta majanduskasvu 3,7 protsendile. Majanduskasvu aeglustumine toimub oodatust kiiremini peamiselt turuosaliste kindlustunde vähenemise, laenuraha juurdevoolu kiirema pidurdumise ning tarbimise vähenemise tõttu.

Lisaks majanduse jahtumisest ning maksude alalaekumisest tingitud tulude vähenemisele, tuleb järgnevatel aastatel arvestada ka Riigi Kinnisvara ASi vahendite lisandumisega valitsussektori eelarvesse. Kõik see kokku tekitab 2008. aasta eelarvesse ligi 3,1 miljardi kroonise puudujäägi.

Kui tulud jäävad väiksemaks, tuleb sellele reageerida. Reageerida tuleb minu arvates kohe ja kiiresti, sest on selge, et 2008. aasta eelarve ei laeku täis planeeritud mahus.

Otsustamisega ei tohi ka venitada, sest me peame andma selge signaali nii Eesti rahvale, majandusele kui ka rahvusvahelisele üldsusele.

Viimase arvamusest ja reaktsioonist sõltub ka see, kuivõrd tõsiselt meid võetakse, milliseks hinnatakse riske Eestiga suhtlemisel ja äritegevusel.