EBSi rektor Peeter Kross ütles
aripaev.ee-le, et EBS on ka kaalunud Audentesega ühinemist. Audentese ülikooli
minek TTÜ rüppe on tema sõnul aga parim variant.
"Minu meelest on see asjade loogiline käik," rääkis Kross. Tema sõnul oli Audentese ülikool klassikalise struktuuriga ja sobis seetõttu TTÜga paremini kui oleks kitsalt juhtimisalasele kõrgharidusele spetsialiseerunud EBSiga sobitunud.
"See on meil eelmisel aastal päevakorras olnud, päris mitu korda," ütles Kross EBSi ja Audentese ühinemisläbirääkimiste kohta.
"Need initsiatiivid on olnud nii- ja naapidi," lisas Kross. Viimasel korral tuli initsiatiiv Audentese poolt, sõnas Kross. Kui Audentese ülikool oleks EBSiga ühinenud, tulnuks sealt paratamatult midagi küljest ära lõigata, kuna peale majandusteaduskonna omab Audentes ka õigusteaduskonda ja rahvusvaheliste suhete teaduskonda.
"Kas TTÜ nüüd Audentese ülikooli ostab, seda ei oska ma kommenteerida," lisas Kross ja rääkis, et kõrgkoolitehingud toimuvad üldjoontes samade põhimõtete järgi kui ettevõtete ühinemised, ostmised ja ülevõtmised.
See tähendab, et koolide ühinemisel või ülevõtmisel lähtutakse samuti käibest ja organisatsiooni majanduslikust seisust, õppekavade tugevusest ning arvust, aga ka olemasoleva ning tulevase tudengkonna suurusest.
Krossi sõnul muutsid Audentese ahvatlevaks välistudengite suur arv ning Concordiast üle tulnud inglisekeelne õppejõudkond, kes on Eestis kanda kinnitanud.
Samas, nii Mainori majandusinstituudil, Concordial kui Veritasel oli erinev hind, selgitas Kross. Concordia osteti välja pankrotipesast. Veritasel oli peenike pihus ning kaelas maksuvõlad. Seetõttu piirdus ülevõtja võlgade tasumisega.
"Ma arvan, et see hind pole kõige tähtsam," ütles Kross ja oletas, et tehingu summa võib piirduda ülikooli raamatukogu ning muu TTÜ käsutusse mineva tehnilise baasi kompenseerimisega.