"Pikka aega on küsitud, kas lukuaugust on mõistlik televisiooni vaadata. Minuvanused ja vanemad seda mõistlikuks ei pea, kuid noored käituvad teisiti. Minu 13aastane poiss vaatas autos iPodi ekraanilt 1,5 tundi filmi ja pidas seda loomulikuks. Noored on vastuvõtlikumad uutele lahendustele," sõnas Kalm mobiilset TVd tutvustades.
Televisioonimaastiku vallutamisel teeb EMT koostööd Leviraga, kes ehitas välja testvõrgu.
Levira juhatuse esimehe Mart Einpalu sõnul oleme astumas ajastusse, kus televiisor kolib kodust välja. "See on viimaseid seadmeid, mis seda teeb. Meil on kaasaskantavad raadiod, telefonid, arvutid. Telekas on jäänud tuppa konutama," sõnas ta.
Einpalu sõnul on mobiilse televisiooni katsetused kõige kaugemale jõudnud Aasias, kus on miljoneid kasutajaid, ja USAs. Euroopas on esirinnas Itaalia, kus on miljon mobiil-televisiooni vaatajat.
"Edu aluseks sobivate telefonide levikus on läbimurre saabumata, praegu on DVB-Hd toetavaid seadmeid vähe. Ei ole mõtet investeerida võrku, kui telefone pole," sõnas EMT arendus- ja tehnoloogiadirektor Tõnu Grünberg. Ka ei pea ta mõttekaks Eestis mitme DVB-H-võrgu väljaehitamist.
"Testiga soovime saada tarbijalt tagasisidet, kuidas tundub. Eestlased vaatavad telekat hoolega, mitu tundi päevas. Mobiil-TV võiks saada osa sellest ajast," lisas ta.
Testperioodi ajal on mobiiltelevisiooni tasuta, levipiirkond on Tallinnas.
Elisa on Soomes koos Nokiaga teenust juba kaks aastat testinud, seni ei ole see massidesse läinud. Äriks ei piisa heast tehnoloogiast, lisaks on vaja välja mõelda, kuidas projekt ennast tasuma panna. Kui leitakse 50 000-100 000 klienti, kes on nõus maksma 5×10 cm ekraanilt televiisori vaatamise eest, on meil see teenus olemas. Võrgu ehitab välja ju rahvusringhääling ja telefonid toodab Nokia, Elisa rolliks jääks vaid vahendamine ja arveldamine.
Seotud lood
Miks väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted peaksid panustama rohkem innovatsiooni ja kuidas pank saab siin olla neile abiks, räägitakse värskes Äripäeva raadio saates.