- OMX Baltic−0,29%301,41
- OMX Riga0,11%894,38
- OMX Tallinn−0,09%2 067,57
- OMX Vilnius−0,12%1 199,72
- S&P 5000,00%6 204,95
- DOW 300,00%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,29%8 735,71
- Nikkei 225−1,24%39 986,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,65
- OMX Baltic−0,29%301,41
- OMX Riga0,11%894,38
- OMX Tallinn−0,09%2 067,57
- OMX Vilnius−0,12%1 199,72
- S&P 5000,00%6 204,95
- DOW 300,00%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,29%8 735,71
- Nikkei 225−1,24%39 986,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,65
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Säästmine annab kindlust ja suurendab majanduskasvu
Eesti majanduse rahastamisel on tähtsaim roll olnud pankadel. 2008. aasta I kvartali seisuga moodustas Eesti ettevõtetele antud laenude ja liisingute jääk ligi 150 miljardit krooni. Suurem osa sellest on Eesti säästjate raha, kuid suur hulk raha on kaasatud mujalt.
Eesti areneval majandusel on vaja palju uusi investeeringuid. Näiteks on kogu ELis kapitalimahutusi ühe elaniku kohta nominaalselt kordi enam kui Eestis. Seetõttu tuleb lisaks Eesti eraisikute ja ettevõtete säästudele kaasata vahendeid ka mujalt. Siin tehtud investeeringute ja Eesti säästude vahet iseloomustab kõrge jooksevkonto puudujääk, keskmiselt ligi 10% SKPst, mis näitabki, et meie investeeringute rahastamiseks tuleb kaasata palju välismaiseid sääste.
Eesti sissetulekute tase on ELi vanade riikidega võrreldes küllalt madal ja lähiaastate majanduskasv suhteliselt kiire, mistõttu on välissäästu märkimisväärne osakaal õigustatud. Kuid reitinguagentuurid on juba aastaid juhtinud tähelepanu sellele, et jooksevkonto puudujääk on kasvanud liiga suureks. Et Eesti oleks usaldatav partner ja siia tahetaks investeerida, tuleb erasäästmist suurendada. Peame liikuma selles suunas, et Eestisse tehtavad investeeringud ja meie säästud oleksid senisest paremas tasakaalus.
Majapidamiste jaoks on säästmine oluline - säästetakse pensioniks ja tagavara loomiseks, et toime tulla ka halbadel aegadel. Finantspuhvrite loomine on oluline eluasemelaenu võtnud peredele, sest pangale tuleb laenu tagasi maksta igas olukorras. Säästud on ka toeks, kui vahetatakse töökohta või planeeritakse näiteks kodu loomist või oma ettevõtte asutamist. Elanike sissetulekud on kümne aastaga suurenenud keskmiselt kolm ja pool korda. Selle kaudu on kasvanud inimeste säästmisvõime.
Säästmist soodustav keskkond on olemas. Säästude kogumiseks ei pea piirduma ainult hoiusega. Finantsvahendajate pakutav tootevalik on lai. Alati on võimalik oma raha paigutada investeerimisfondide, sh pensionifondide kaudu. Võib soetada ka konkreetse ettevõtte aktsiaid või võlakirju. Kuid alati peab säästja arvestama, et kõrgem tootlus on seotud suurema riskiga ning lühiajaliselt võib nende säästude hetkeväärtus kõikuda. Seega tasub alati hoida kindel osa ka turvalisemates säästudes.
Loodetavasti on riigi loodud tagatised piisavad, et suurendada inimeste kindlustunnet ja huvi säästmise vastu.
Enimloetud
4
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Viimased uudised
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele