• OMX Baltic−0,12%301,77
  • OMX Riga0,06%893,47
  • OMX Tallinn−0,07%2 067,96
  • OMX Vilnius0,22%1 200,16
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,15%8 747,45
  • Nikkei 225−1,24%39 986,33
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,61
  • OMX Baltic−0,12%301,77
  • OMX Riga0,06%893,47
  • OMX Tallinn−0,07%2 067,96
  • OMX Vilnius0,22%1 200,16
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,15%8 747,45
  • Nikkei 225−1,24%39 986,33
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,61
  • 16.06.08, 18:56
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Rootslaste varad vähenesid kolme kuuga 670 miljardi krooni võrra

Rootsi majapidamiste kogutud netovarad vähenesid aasta esimese kvartaliga 6%, samas laenukoormus kasvas.
Esimeses kvartalis jõudis rootsi perede laenukoormus aastakümne kõrgeimale tasemele, kirjutas di.se.
"Osa majapidamisi peavad oma tarbimisharjumusi muutma,“ ütles SEB jaepanganduse analüütik Gunilla Nyström.
SEB andmetel langesid rootslaste varad eelmise aasta viimases kvartalis 3%, selle aasta esimeses kvartalis aga 6% võrra. Käesoleva aasta alguses on rootslased muutunud 400 miljardi Rootsi krooni ehk pea 670 miljardi Eesti krooni võrra vaesemaks. Varade maht vähenes 357 miljardi Rootsi krooni võrra, laenukoormus aga kasvas 38 miljardi võrra.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Seega on rootslastel praegu umbes neli korda enam vara kui võlgasid, viimati oli olukord nii kehv aastal 1996.
Viimase aastaga on kasvas rootslaste laenukoormus 10% võrra, säästmine aga on 27 miljardi Rootsi krooni võrra langenud. 45 miljardit Rootsi krooni kadus fondidest, võlakirjadest ja pangakontodelt.
"Kuna laenatud raha mujal säästusüsteemis välja ei tule, tähendab see, et summad on suunatud tarbimisse. Ma usun, et osa majapidamisi ei saa seniste tarbimisharjumustega jätkata. Rohkem peavad kokku hoidma näiteks lastega pered, kus on ehk vaja kaht autot, kus toidukulutused on suuremad ja võetud ka suuremaid laene,“ märkis Gunilla Nyström.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 15 p 19 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele