• OMX Baltic−0,44%301,07
  • OMX Riga−0,61%881,51
  • OMX Tallinn−0,18%2 063,36
  • OMX Vilnius0,18%1 194,64
  • S&P 500−0,03%5 980,87
  • DOW 30−0,1%42 171,66
  • Nasdaq 0,13%19 546,27
  • FTSE 1000,11%8 843,47
  • Nikkei 225−0,91%38 529,54
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%89,93
  • OMX Baltic−0,44%301,07
  • OMX Riga−0,61%881,51
  • OMX Tallinn−0,18%2 063,36
  • OMX Vilnius0,18%1 194,64
  • S&P 500−0,03%5 980,87
  • DOW 30−0,1%42 171,66
  • Nasdaq 0,13%19 546,27
  • FTSE 1000,11%8 843,47
  • Nikkei 225−0,91%38 529,54
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%89,93
  • 30.06.08, 13:48
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Tuumarelvad võivad õhku lennata nagu plaksumais

Juhuslik õnnetusjuhtum ei tohiks tuumapommi plahvatama panna, vähemalt nii meeldib meile uskuda. Kuid tegelikult on olemas 1700 tuumaraketti, mis on ehitatud nii, et tuumalaengud võivad hakata üksteise järel plahvatama nagu popkorn, väidab USA kaitseministeeriumi turvaaruanne.
Tridenti tuumaraketis on tavaliselt kolm kuni kuus lõhkepead, USA tuumaallveelaeva pardal võib olla kuni 24 tuumaraketti. Tuumarakettide puhul on arvestatud sellega, et mingi juhuslik äpardus – näiteks, kui rakett peaks laadimistööde käigus kraanalt kukkuma – ei paneks plahvatama lõhkepeade plutooniumsüdamikku.
Kuid kaitseministeeriumi tuumarelvastuse ekspert väidab turvaaruandes, et see põhimõte ei pruugi olla piisav, vältimaks popkorniefekti. Aruanne avalikustati eelmisel kuul, kirjutas New Scientist.
Aruandes seisab, et lõhkepead peaksid suutma taluda mitmeid samaaegseid lööke. See aitaks vältida nn popkorniefekti.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Samuti soovitab aruanne välja vahetada tuumapommides kasutatav ülitundlik lõhkeaine, mis ümbritseb plutooniumsüdamikku. Üksik põrutus ei pruugi teha veel midagi südamikule, aga lõhkeaine südamiku ümber võib löögi toimel plahvatada. Olemas on ka ohutumaid lõhkeaineid, kuid nad on kaalult raskemad ja võtavad rohkem ruumi, seega tuleks lõhkepead ümber ehitada.
Popkorniefektil võiksid olla hukatuslikud tagajärjed. Aruanne visandab halvima stsenaariumi, mille kohaselt saaksid plahvatuspaigast ühe kilomeetri kaugusel asuvad inimesed radioaktiivset kiiritust 100 siivertit, see ületab 16 korda surmava koguse. Õnnetuse täpsem ulatus sõltub sellest, kui palju lõhkepäid plahvatustelaines korraga osaleb.
USA rahvuslik tuumajulgeoleku administratsioon on sama meelt: lõhkepeade ümberehitamine, et nad oleksid vastupidavamad mitmetele põrutustele ning üleminek ohutumatele lõhkeainetele aitaks muuta tuumarakette ohutumaks. Kuid endiselt püsib arvamus, et praegu kasutusel olevad lõhkepead on ohutud. Kaitseministeeriumi pressiesindaja ütles New Scientistile, et popkorniefekti võimalus ei tundu usutav. Riskide välistamiseks piisab nendest reeglitest, mida järgitakse rakettide käitlemisel, transpordil ja ladustamisel.
Samas on mõned tuumarelvastuseksperdid seda meelt, et õnnetused pole välistatud. Washingtonis asuva sõltumatu kaitseuuringutekeskuse Centre for Defense Information ekspert Philip Coyle näiteks väidab, et vahel jäetakse turvameetmed lihtsalt märkamata.
OECD juures töötav teadlane Stefan Michalowski, kes 1990ndatel uuris Stanfordi ülikoolis tuumalõhkepeadega seotud turvariske, märgib, et kohutava katastroofi võib põhjustada kasvõi see, kui tuumarelvade suunas tulirelvadest tuli avatakse. „Kui sadamas lendab õhku tuumarelvalastis allveelaev, kaasneb sellega kujuteldamatute mõõtmetega katastroof,“ ütles ta. „See on väga hirmutav perspektiiv.“

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 28 p 24 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele