Hooveri tamm või USAd läbiv maantee

Kuuldavasti saanuks ehitisele kulunud 3,3 miljoni kuupmeetri betooniga katta neljarealise kiirtee New Yorgist läbi USA San Franciscosse. Ilmselt ka kõik Eesti maanteed ja hulga linnatänavaidki.

Siiski ehitati tohutu kompleks valmis. Enne teist maailmasõda kandis Hooveri tamm nii maailma suurima elektrijaama kui ka suurima betoonehitise tiitlit. Nime sai tamm aga ehituse ühelt eestvedajalt ning hilisemalt USA presidendilt Herbert Hooverilt.

Pärast 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakuid karmistati tammi külastusreegleid. Julgeoleku tagamiseks on kahe osariigi piirile jääval tammil nii Arizona kui ka Nevada poolses otsas politseitõkked.

Mikrobussid ja talunike kastiautod otsitakse kahtluse korral läbi, veoautosid turvakaalutlustel enam tammile ei lubatagi: need peavad tegema hiigelringi jõe alamjooksu kaudu.

Tammi ületava tee kõrvale ehitatakse aga kahe mäetipu vahele hiigelsilda. See hakkab kandma kiirteed, nii et enam ei pea sõitjad mööda kitsast ja käänulist maanteed alla tammini ja teist kallast pidi üles tagasi ukerdama. Siis jääb kitsas rada vaid turistidele.

Kanjoni kõige sügavama osa kohale rajatav hiigelsild peaks valmis saama 2010. aastaks. Parem ligipääs suurendab küllap ka tammi külastajate hulka, keda aga on niigi aastas ligi kümme miljonit - kui lugeda sisse ka ümberkaudse rahvuspargiga tutvujad.

Turistide jaoks on Hooveri tammi vaatamine muidugi ameerikalikult ette valmistatud: kohe kõrval suur parkimismaja, WCd, liftid, eskalaatorid, söögikoht ja muuseum. Parkimine maksab seitse dollarit. Ka muuseum oli tasuline, ent sinna me seekord ei läinud.

Tammil oli kõige tähelepanuväärsem paarikümne meetri laiune valge riba veepinna juures kaljudel. Ühe versiooni järgi on see pärit 1983. aasta suurest üleujutusest, teise järgi aga on veetase viimaste aastatega umbes nii palju alanenud ja seda peetakse kliimasoojenemise süüks.