Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Allahindlus ei ole reklaamitrikk

    Viimasel ajal on meedias poleemikat tekitanud allahindluste teema. Neil, kes arvavad, et sooduskampaaniate, allahindluste, sooduspäevade ja -nädalate mõte on müügi suurendamine, on õigus. Kauplused selleks ju ongi, et kaupa müüa. Need, kes küüniliselt sinna otsa lisavad, et igasuguse kampaania- või soodushinna puhul on tegu kliendi petmisega, eksivad.
    Tuleb eristada kaht mõistet: käive ja tulu. Viimane on kaupade müügi- ja sisseostuhinna vahe - kaupmehe brutokasum -, mille arvelt tuleb katta tegevuskulud ja teenida kasum. Kui käibes on allahindluste ajal märgata suurt tõusu, siis tulu teenitakse allahindluse ajal tavaliselt vähem kui hooaja alguskuudel.
    Võrreldes Eesti ja teiste Euroopa riikide allahindlusi, ei jää meie omad kindlasti alla. Kui, siis vaid mastaabis. Eestis müüdavad kaubakogused on tunduvalt väiksemad. Näiteks Kaubamaja ei osta üldjuhul sisse ühte mudelit üle 12 eseme. Nii on tõenäolisem, et kaubapartii müüakse normaalhinnaga läbi ja müügisaalis võib näha vähem suuri allahinnatud kaupade kuhilaid. Samuti on meil külastajaid kordades vähem kui Londoni või Pariisi suurtes kaubamajades.
    Kaubanduse üldprintsiibid kehtivad füüsikaseadustega sarnaselt igal pool, v.a must auk ja turg, millel valitseb defitsiit. Kui puudub nõudlus, pole rõivakaubanduses võimalik sisseostuhinnale lisada mitusada protsenti, aga ka mitte 10% - siis ei suuda kaupmees kulusid katta.
    Algne juurdehindluse protsent on üks asi, keskmine juurdehindlus teine - hooaja jooksul ja lõpus tehtavate allahindluste käigus minnakse müügihinnas tublisti alla, nii et kaubapartii keskmiseks marginaaliks kujuneb näiteks Kaubamajas 25-40%. See on raha, mis jääb kaupmehele selleks, et maksta palgad, üür, kommunaal-, turundus- jm ning teenida kasum, mis jaekaubanduses jääb 3-20% vahele.
    Meie kaubamajade 2007. aasta puhasrentaablus oli 10,2% (Euroopa keskmine on 6% ringis). See ei tulene kõrgetest juurdehindlustest, vaid madalatest kuludest. Kui Euroopa kaubamajades on brutomarginaal keskmiselt 42%, siis Kaubamajas 32-33% - meie juurdehindlused on keskmiselt madalamad kui samalaadsetes kauplustes mujal Euroopas.
    Ükski endast lugupidav kauplus ei hinda tooteid enne allahindlust kunstlikult üles. Klient pole loll ega jäta taolisi asju tähelepanuta. Halba külakurnaja mainet aga kvaliteetsed kaubamajad endale lubada ei saa.
    Väga palju tooteid müüakse allahindluse käigus alla ostuhinna - et saaks kauba all seisva raha uuesti ringlusse ja teha ruumi uuele kaubale, millega ka kaupmees teenib. 50%ne allahindlus tähendab, et kaup on hinnatud alla sisseostuhinna, 75%ne seda, et kauba sisseostul on tehtud valus valearvestus.
    Seega ei saa kuidagi öelda, et allahindlused on kliendi petmine, tema tähelepanematuse ärakasutamine või lausa nöörimine. Olen kindel, et enamike lojaalseid kliente hindavate Eesti kaupluste allahindlustega võidab klient päris oluliselt.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.