- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,77
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,77
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Allahindlus ei ole reklaamitrikk
Viimasel ajal on meedias poleemikat tekitanud allahindluste teema. Neil, kes arvavad, et sooduskampaaniate, allahindluste, sooduspäevade ja -nädalate mõte on müügi suurendamine, on õigus. Kauplused selleks ju ongi, et kaupa müüa. Need, kes küüniliselt sinna otsa lisavad, et igasuguse kampaania- või soodushinna puhul on tegu kliendi petmisega, eksivad.
Tuleb eristada kaht mõistet: käive ja tulu. Viimane on kaupade müügi- ja sisseostuhinna vahe - kaupmehe brutokasum -, mille arvelt tuleb katta tegevuskulud ja teenida kasum. Kui käibes on allahindluste ajal märgata suurt tõusu, siis tulu teenitakse allahindluse ajal tavaliselt vähem kui hooaja alguskuudel.
Võrreldes Eesti ja teiste Euroopa riikide allahindlusi, ei jää meie omad kindlasti alla. Kui, siis vaid mastaabis. Eestis müüdavad kaubakogused on tunduvalt väiksemad. Näiteks Kaubamaja ei osta üldjuhul sisse ühte mudelit üle 12 eseme. Nii on tõenäolisem, et kaubapartii müüakse normaalhinnaga läbi ja müügisaalis võib näha vähem suuri allahinnatud kaupade kuhilaid. Samuti on meil külastajaid kordades vähem kui Londoni või Pariisi suurtes kaubamajades.
Kaubanduse üldprintsiibid kehtivad füüsikaseadustega sarnaselt igal pool, v.a must auk ja turg, millel valitseb defitsiit. Kui puudub nõudlus, pole rõivakaubanduses võimalik sisseostuhinnale lisada mitusada protsenti, aga ka mitte 10% - siis ei suuda kaupmees kulusid katta.
Algne juurdehindluse protsent on üks asi, keskmine juurdehindlus teine - hooaja jooksul ja lõpus tehtavate allahindluste käigus minnakse müügihinnas tublisti alla, nii et kaubapartii keskmiseks marginaaliks kujuneb näiteks Kaubamajas 25-40%. See on raha, mis jääb kaupmehele selleks, et maksta palgad, üür, kommunaal-, turundus- jm ning teenida kasum, mis jaekaubanduses jääb 3-20% vahele.
Meie kaubamajade 2007. aasta puhasrentaablus oli 10,2% (Euroopa keskmine on 6% ringis). See ei tulene kõrgetest juurdehindlustest, vaid madalatest kuludest. Kui Euroopa kaubamajades on brutomarginaal keskmiselt 42%, siis Kaubamajas 32-33% - meie juurdehindlused on keskmiselt madalamad kui samalaadsetes kauplustes mujal Euroopas.
Ükski endast lugupidav kauplus ei hinda tooteid enne allahindlust kunstlikult üles. Klient pole loll ega jäta taolisi asju tähelepanuta. Halba külakurnaja mainet aga kvaliteetsed kaubamajad endale lubada ei saa.
Väga palju tooteid müüakse allahindluse käigus alla ostuhinna - et saaks kauba all seisva raha uuesti ringlusse ja teha ruumi uuele kaubale, millega ka kaupmees teenib. 50%ne allahindlus tähendab, et kaup on hinnatud alla sisseostuhinna, 75%ne seda, et kauba sisseostul on tehtud valus valearvestus.
Seega ei saa kuidagi öelda, et allahindlused on kliendi petmine, tema tähelepanematuse ärakasutamine või lausa nöörimine. Olen kindel, et enamike lojaalseid kliente hindavate Eesti kaupluste allahindlustega võidab klient päris oluliselt.
Enimloetud
4
Poolaasta TOP tehingud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Poolaasta TOP tehingud
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele