Euroopa Liit ei „põleta“ raha majanduse elavdamiseks

Uuesti euroala rahandusministrite nõukogu juhiks nimetatud Luksemburgi rahandusminister Jean-Claude Juncker tõrjus süüdistusi, et Euroopa ametnikud „vaatavad toimuvat pealt flegmaatilise ükskõiksusega“, samas kui majanduskasv aeglustub. Selle asemel püütakse vältida läinud sajandi seitsmekümnendate ja kaheksakümnendate aastate kordumist, kus suured maksukärped ei suutnud kasvu stimuleerida.

„Real Euroopa riikidel on 1970nendate aastatega väga halvad kogemused. See tõi eelarvedefitsiitide ja avaliku sektori võla kasvu ning koormas järgmised põlvkonnad võla teenindamise kuludega. Vastu saadi väga väikest kasu,“ ütles Juncker.

USA eeskuju, kus keskpank on läinud aasta septembrist intresse 3,25 protsendipunkti võrra kärpinud ning valitsus süstinud majandusse 168 miljardit dollarit, Euroopa järgida ei kavatse.

Analüütikud usuvad siiski, et Euroopa Keskpangal tuleb majanduskasvu aeglustudes lõpuks kapituleeruda ja asuda ka euroalal laenuintresse kärpima.

Euroopa Komisjon avalikustas äsja oma uued majandusprognoosid, mille järgi Saksamaa ja Hispaania SKP tänavu kahaneb ning Prantsusmaa ja Itaalia kasv paigale jääb. Kogu euroalale prognoosis komisjon tänavu vaid 1,3%st majanduskasvu, mis on nõrgim 2003. aastast.

ELi rahandusvolinik Joaquin Almunia manitses Euroopa riikide valitsusi eelarvedefitsiiti ohjes hoidma, ehkki 2005. aastal ümber vaadatud stabiilsus- ja kasvupakt lubab normidest majanduse langusperioodil ajutiselt hälbida.