Eesti kommertspankade pikaajaliste laenude
baasintressiks kujunenud kuue kuu Euribor kerkis täna 5,202 protsendini,
mis on selle ajaloo kõrgeima taseme kordamine.
Enne seda oli meie eluasemelaenu võtjatele vägagi tuttav intress olnud nii kõrge vaid ühel päeval - 2000. aasta 31. oktoobril.
Juba mitu kuud üsna stabiilsena püsinud Euribor sai tõusuks uue tõuke tänu USA Föderaalreservi teisipäeval tehtud üsnagi üllatuslikule otsusele jätta dollari baasintress kaheprotsendilisele tasemele.
Finantsturgudel tekkis pärast dramaatilist nädalavahetust, mil ajaloo prügikasti läksid kaks tuntud investeerimispanka, Lehman Brothers ja Merryll Lynch ning millele järgnes Dow Jonesi tööstusindeksi suurim protsentuaalne kukkumine alates 2001. aasta septembrit, üsna suur veendumus, et USA keskpank baasintressi kärbib. Aga võta näpust! Föderaalreserv intressi ei muutnud.
Takkajärgi tark olles oli Fedi otsus igatipidi loogiline. Oldi ju pärast eelmist komitee koosolekut antud mõista, et peagi on oodata pigem baasintressi tõstmist.
Baasintresside tõstmise asemel on keskpangad suurendanud likviidsust raha pumpamisega finantsturgudele. See aga võib tähendada, et vaatamata nafta hinna järsule langemisele viimaste kuude jooksul ei pruugi inflatsiooniline surve kahaneda.
Erinevalt USA keskpangale, kelle ülesandeks on lisaks inflatsiooni ohjeldamisele hoolitseda majanduskavu eest, on Euroopa Keskpangal vaid üks eesmärk - hoida hinnad stabiilsetena. Seetõttu ei tõttagi EKP baasintresse langetama.