• OMX Baltic−0,33%301,29
  • OMX Riga0,02%893,52
  • OMX Tallinn0,56%2 081,11
  • OMX Vilnius−0,12%1 199,62
  • S&P 500−0,06%6 201,48
  • DOW 300,96%44 520,27
  • Nasdaq −0,63%20 240,39
  • FTSE 1000,28%8 785,33
  • Nikkei 225−1,24%39 986,33
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,47
  • OMX Baltic−0,33%301,29
  • OMX Riga0,02%893,52
  • OMX Tallinn0,56%2 081,11
  • OMX Vilnius−0,12%1 199,62
  • S&P 500−0,06%6 201,48
  • DOW 300,96%44 520,27
  • Nasdaq −0,63%20 240,39
  • FTSE 1000,28%8 785,33
  • Nikkei 225−1,24%39 986,33
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,47
  • 17.09.08, 21:58
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Geniaalseimad eksperimendid läbi aegade: Millikan mõõdab elektroni laengut

Elektrinähtusi on inimkond tundnud tuhandeid aastaid, kuid elektrivoolu kandja ehk elektroni avastas alles pisut enam kui sada aastat tagasi Briti füüsik Joseph Thomson. Mitmesuguste praktiliste ülesannete lahendamiseks oli aga väga vaja teada, kui suur on ühe elektroni laeng.
Sellele küsimusele andsid vastuse Ameerika teadlased Robert Andrews Millikan ja Harvey Fletcher 1909. aastal läbiviidud katsega. Teadusajalugu teab katse taga seismas küll vaid Millikani, sest omavahelise kokkuleppe ja vastuteene tõttu jättis Fletcher kogu au ja hiljem kaasnenud Nobeli auhinna vaid talle.
Millikan kasutas kambrit, millesse pihustati õlipiisakesi. Kambri üla- ja alaosas olid akuga ühendatud metallplaadid, millele sai anda kontrollitud väärtusega laengu. Läbi õhu liikudes omandasid õlipiisad laengu ning plaatide laengut varieerides sai Millikan varieerida piiskade mahakukkumise kiirust kuni sinnani, et nad jäid õhus hõljuma. Selles punktis pidi gravitatsioonijõud võrduma vastassuunalise elektrilise tõmbejõuga, kirjutas New York Times.
Millikan tegi katseid paljude õlipiiskadega ning jõudis järeldusele, et laengu suuruse muutumine ei ole pidev, vaid astmeline. Iga aste oli seega ühe elektroni laeng. Suurimaks ühisteguriks ehk arvuks, millega kõikide õlipiiskade laengud jagusid, oli 1,592 x 10 astmes –19. Saadud number on üks füüsika põhikonstantidest ning erineb õige pisut tänapäevasest väärtusest, mis algab numbritega 1,602. Selle põhjuseks peetakse asjaolu, et Millikan kasutas ebatäpset konstanti õhu viskoossuse hindamiseks.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 15 p 12 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele