Kui seni on viimastel aastatel probleemiks
olnud liiga kiire inflatsioon, siis enam kui poolsajandi suurim finantskriis
võib endaga kaasa tuua uue ohu, milleks on deflatsioon, kirjutab Bloomberg.
Aktsiaturgude langus on juba endaga kaasa toonud toorainehindade suurima kukkumise viimase 50 aasta jooksul. Globaalne majanduskriis on väga tõenäoline ning krediidikriis muudab raha kättesaadavuse üha raskemaks. See aga tähendab, et elamute ja korterite hinnad langevad, mille tõttu pankade vastumeelsus laenude andmiseks kasvab veelgi. Kuna krediidikriis üha süveneb, on ettevõtetel üha raskem tõsta oma toodete hindu.
Hinnad on hakanud juba globaalselt langema. USAs ning Suurbritannias on eluasemete hinnad langenud kümme protsenti. Toorainehinnad tegid eelmisel nädalal 51 aasta suurima nädalase kukkumise. „Meie muretseme juba rohkem deflatsiooni, kui inflatsiooni pärast,” kinnitas uudisteagentuurile investeerimispanga Dresdner Kleinwort Group Euroopa üksuse peaanalüütik David Owen. „Keskpangad peaksid alandama baasintresse ning hoidma neid mõne aja madalana ,” kinnitas ta.
Eestikeelne Wikipedia kirjutab deflatsiooni kohta: Deflatsioon on inflatsiooni vastandprotsess. Selle käigus raha väärtus suureneb, mis väljendub hindade alanemises ning sama rahakoguse eest saab rohkem osta. Deflatsioon paneb raskemasse olukorda laenuvõtjad, kellel tuleb tagasi maksta reaalhindades rohkem, ja soosib raha väljalaenajaid. Kuna ka sukasääres seisva raha väärtus suureneb, siis ei soosi deflatsioon majanduse arengut ning tekitab töötust. Deflatsiooni saab valitsus tekitada, korjates raha käibelt ära, ja pidurdada, lastes käibele katteta raha.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eestis on kerget deflatsiooni aeg-ajalt esinenud suvekuudel, juhul kui toidukaubad odavnevad ja muud hinnad püsivad endisel tasemel.