Foto elas tõese dokumendi valguses hämmastavalt vähe aega. Sürrealistid viisid selle uuele tasemele.
Läbi mitme fotomanipulatsiooni tehnika, näiteks ülevalgustamine, moonutus, ootamatud rakursid, mitme pildi ühendamine jms, saavutati ebareaalseid, unenäolisi tulemusi.
Enamik näitusel olevatest fotodest on lavastused, kus erinevate veidrate esemete kuhjamise ning kummalistes poosides inimeste näol on püütud luua metamorfooslik tulemus.
Sürrealistid lähtusid Freudi alateadvuse kui kõigi inimlike tungide salakambri teooriast. Nende moonutuste eesmärk oli nii enda kui ka publiku alateadvuse vabastamine, ühel ja samal ajal nii šokeerimine ja ahvatlemine kui ka huumor ja surmtõsidus.
Näitusel saab näha mitmeid sürrealistliku fotokunsti pärle. Väljas on maailmakuulsa Man Ray "Ingres'i viiul", milleks poseeris tema tollane armuke, seltskonnadaam Kiki, ja "Klaaspisarad (Lydia)". Man Ray on sellel näitusel üldse väga tugevalt esindatud - peaaegu 50 tööga.
Head valikut saab näha ka ungari fotograafi ja filmirežissööri Brassai teatraalsetest lavastustest, tema mäng kunstliku valguse, udu ja öiste Pariisi tänavastseenidega mõjub ajatu ja ebamaisena.
Dora Maar, sürrealistide seltskonna üks naisfotograafe, tegeles peamiselt kollaažitehnikaga.
Üks elegantsemaid töid kogu näitusel on tema foto merekarp-käest.