Akadeemik: riigi rolli tuleks suurendada

Bronštein rääkis Äripäeva venekeelsel konverentsil "Edu võti 2009", et majanduse pehmest maandumisest ei saa olla enam juttugi. "Maailmamajandus langeb väga raskesse depressiooni, mis on hullem kui 1929.-1932. aastate depressioon," sõnas akadeemik.

Bronštein rääkis: "On vaja teada, kuidas varem kriisist väljuti, et mitte astuda sama reha peale. Meie valitsus vaatab olevikku. Tahab tõsta alkoholiaktsiisi. Gorbatšov (Venemaa riigijuht Mihhail Gorbatšov piiras alkoholitootmist ja -müüki 1980ndate esimeses pooles - toim) astus sellele rehale. Me ise astusime, 1998. aastal, ja see on (Eestile - toim) juba teine kord, mis on äärmiselt üllatav."

Bronštein lisas: "Õhuke riik on hea, aga see tähendab, et igaüks ujub majanduskriisist välja nagu tema ise suudab. Maailma suurimaid presidente, Roosevelt, suurendas majanduskriisi aegu valitsuse rolli."

"Täieliku liberalismi kontseptsioon, see oli õige, kuid mis see kaasa tõi? Raha voolas panka, kinnisvarasse, kaubandusse. See raha ei läinud innovatsiooni. Eesti teadlasi, neid polnud vaja. Räägiti, et transiiti on vaja suurendada. On öeldud, et kui 3% SKPst läheb teadusesse, on see katastroof. Aga mina ütlen teile, et transiit – see on vaid amortisatsioon," selgitas akadeemik.

Bronštein märkis, et majanduskriisi tingimustes peab valitsus kindlasti toetama teadust, haridust ja innovatsiooni ehk kõike seda, mida tavalises ettevõtluses peetakse liialt riskantseks.