Kinnisvaraturg marsib hoogsalt allamäge

Kui suvel ei tulnud taevamannana oodatud elamuturu elavnemist ja suvitusturg jäi suisa kängu, siis nüüd on need täiesti koomas. Tagajärjena panustati enam üüriturule, kus tekib nüüd küllastumine, hinnad langevad ja kängub lõpuks seegi. Elamute üürimine ja ost-müük kaotavad enamiku oma senisest dünaamilisusest. Oluliseks saavad hoidmine, väärtustamine, kaalutletud tehing.

Büroode ja äripindade turg langeb samuti. Kevadsuvine eliitbüroopindade edukus tuhmub. Büroode vakants isegi pealinna keskuses ulatub 20 protsendini ja siit edasi algavad majaomanikel raskused kommunaalmaksude ja laenudega. Äärelinnade bürood on pooltühjad. Ilmselgelt on neid liiga palju ehitatud. Peale Ülemiste City, mis vaevleb olematu ühistranspordi ja keskusest isoleerituse käes, on omadega hädas isegi suisa kesklinnas asuv Rotermanni keskus. See on juba tõsine märk.

Kinnisvarafirmad astuvad talvele ja tulevale aastale vastu raske südamega - lume sulades ei löö kaugeltki kõik firmad enam õitsele, osa on lahkunud toonela maile. Ilmselgelt liiga paljude tegutsejate hulgas käib ringi vikatimees majanduslangus, kel vikatiks käes umbusk, mis teritatud ebaaususe ja tulemuspalgaga.

Grand Kinnisvara juht Marek Kerna viitab kinnisvaravahendajate puhul iseloomulikuks kujunenud negatiivsele muljele, mis annab langusele hoogu juurde. Lisaks laieneb selline suhtumine ka pankuritele, ehitajatele ja muudele selle valdkonnaga seotud töötajatele.

Põhjuseks on ilmselt rämps kinnisvaraturul. "Ma ei hakka parem ütlema, kuidas kinnisvarainimesi nüüd juba nimetatakse," jäi ta oktoobris soliidselt tagasihoidlikuks.

Üha kiireneva languse põhjusteks pidas Kerna ülekruvitud hindu, n-ö pappmaju, ebakvaliteetset tööd. Seda sünnitas omakorda maaklerite ja pangandustöötajate ning muudegi kinnisvarainimeste ahnuse taga laiuv tulemustasu, mis ähmastas töötaja reaalsustaju ja ta käituski nii, et tulgu pärast teda või veeuputus...

Tulemuseks on Machiavelli- laadis lähenemine - eesmärk pühendab abinõu. Seda soodustab nii üldine mentaliteet kui ka vaid tulemusele orienteeritud majandusmudel, kus kordub käive, käive, käive…

Novembri alguspäevil lehtedesse ilmunud sõnum BREC Kinnisvara ühinemisplaanide luhtumisest ja oma võlgadega üksinda jäämisest lõhnas surmaotsuse järele. Ühelt poolt tõdesid erialainimesed, et tõtt-öelda ei soovi keegi kinnisvarafirmadest olukorras, kus endalgi kasum enamasti tilluke, liituda võlgades siplejaga. See oleks ju kui silmusesse minek. Teisalt peetakse veel optimistlikku nägu tehes BREC Kinnisvara juhtumit erandiks. Jumal hoidku - see ei ole ju kinnisvarafirmade pankrotilaine algus. Samas võib 1Partner Kinnisvara juhi Martin Vahteri sõnul igale kümnendale kolmesajast registreeritud kinnisvaraettevõttest tulevaks kevadeks kriipsu peale tõmmata.

Kerna tõdemusel murtakse ilmselt saabuval talvel, mis võib pealegi ka külm tulla, senise kinnisvaravaldkonna selgroog ära. Seda peaks hakkama muu Euroopa laadis asendama usaldusel põhinev kvaliteetne kinnisvaraturg, kus senise maakleri asemel on jäme ots kogemustega konsultandi käes.