Wall Street tervitas uut presidenti kahel
valimistejärgsel päeval 10-protsendilise kukkumisega.
Dow Jonesi tööstuskeskmine langes eile 443,48 punkti ehk 4,9 protsenti. Kahe päeva langus oli kokku 929,49 punkti ehk 9,7 protsenti olles suurim kahepäevane kukkumine alates 19. kuni 20. oktoobrist 1987, punktide arvestuses aga suurim selle arvutamise ajaloo ehk 112 aasta jooksul, kirjutab The Wall Street Journal.
Muidugi ei ole aktsiate hinnalanguse põhjuseks vastvalitud president ehkki ka tema senised majanduspoliitilised avaldused võiksid väga vabalt aktsiaturgude langust põhjustada. Ajalehe sõnul tekitas valimiste eelsele rallile järgnenud uut stressi spekulatiivsed riskifondid, kes olid sunnitud aktsiaid müüma investorite ning laenuusaldajate lisatagatiste rahuldamiseks.
Nii oli üks neist müüjatest USA üks suuremaid riskifonde, 16 miljardi dollari suuruse varade mahuga Citadel Inevstment Group. Ajalehe sõnul on fondi varade väärtus kukkunud sel aastal peaaegu 40 protsenti ning lisatagatise nõuded tulid Goldman Sachsilt, Deutsche Bankilt ning Merryll Lynchilt, kes fondi tehinguid finantseerivad.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Aktsiate müük riskifondide (hedge funds) ja avatud investeerimisfondide poolt on viimasel ajal saanud peamiseks põhjuseks, miks aktsiaturud on langenud, kinnitas majanduslehele Merryll Lynchi peastrateeg Mary Ann Bartels. Lisaks fondidele on tihti müüjateks pensionifondid ning rikkad eraisikud, kelle muud investeeringud on hakanud kahanema ning on sunnitud kohustuste täitmiseks müüma ka aktsiaid.
Sundmüüke on pidanud tegema ka tugevamad riskifondid. Nii sai prominentne aktivistinvestor Carl Icahn investoritelt nõude osakute tagasiostuks ühe miljardi dollarile väärtuses. Fondi väärtus on langenud seitsme miljardi dollari võrra, mis on tegelikult kukkunud vähem, kui turg keskmiselt. Selleks et mitte aktsiaid müüa, paneb fondi veerand miljardit dollarit lisaraha.