• OMX Baltic0,14%300,36
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,34%1 198,02
  • S&P 500−0,18%5 970,15
  • DOW 300,12%42 221,44
  • Nasdaq −0,45%19 458,51
  • FTSE 100−0,2%8 774,65
  • Nikkei 225−0,22%38 403,23
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,51
  • OMX Baltic0,14%300,36
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,34%1 198,02
  • S&P 500−0,18%5 970,15
  • DOW 300,12%42 221,44
  • Nasdaq −0,45%19 458,51
  • FTSE 100−0,2%8 774,65
  • Nikkei 225−0,22%38 403,23
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,51
  • 14.11.08, 16:09
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kallas: Eesti võiks kaaluda reservide kasutamist

Euroopa Komisjoni asepresidendi Siim Kallase hinnangul on Eesti valitsus riigieelarve kärpimise võimalused ammendanud ja võiks kaaluda reservide käiku laskmist.
„Selleks need (reservid – toim.) ju omal ajal kogutud said,“ ütles Kallas täna pressilõunal ajakirjanikega.
Veel suuremaks kokkuhoiuks oleks vaja juba mõne terve valdkonna „outsource’imist“ ehk hakata teenust sisse ostma. Näiteks meditsiini alal, ütles Kallas.
Eelarve defitsiidi suurendamist Kallas õigeks ei pea. „Laenuleib ja laastutuli, need kaua ei kesta,“ ütles ta, ehkki möönis, et eriti praeguses majanduskonjunktuuris on defitsiidi lausnullis hoidmine keeruline.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Seda ohtu Kallas aga ei näe, et eelarvedefitsiidi kriteeriumist võiks Eesti jaoks saada uus komistuskivi eurole üleminekul. Eelarvedefitsiit on kontrollitav, „see on valitsuse teha“, ütles Kallas.
Kallase sõnul on Eesti jaoks praegu väga oluline pingutada, et saada ühisraha euro. Enda allkirjaga viiekroonised muudavad Kallase küll nostalgiliseks, kuid eriti praeguses finants- ja majanduskriisis oleks Eesti seis palju kindlam, kui me oleksime euroala liikmed. Seda on Kallase sõnul mõistetud ka Taanis ja Rootsis.
Euro tulekuni jääb Eesti kroon Kallase hinnangul püsima. „Ma ei näe ühtegi nõrka kohta,“ ütles Kallas, süsteem on lihtne ja kindel. Ja krooni devalveerimisest ei ole mitte kellelgi võita mitte midagi, ütles ta. Niisamuti ei näe ta põhjust, miks Eesti peaks IMFilt raha-abi küsima.
Samas möönis Kallas, et Läti olukord on keeruline ning sellele ei saa loota, et välisinvestorid tingimata kolmel Balti riigil vahet teeksid.
Jälgi nädalavahetusel aripaev.ee-d! Kajastame mõtteid reformierakonna majanduskonverentsilt Restart.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 27 p 13 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele