• OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 5000,08%6 202,98
  • DOW 30−0,28%44 371,53
  • Nasdaq 0,47%20 297,29
  • FTSE 100−0,32%8 757,29
  • Nikkei 225−0,56%39 762,48
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%92,64
  • OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 5000,08%6 202,98
  • DOW 30−0,28%44 371,53
  • Nasdaq 0,47%20 297,29
  • FTSE 100−0,32%8 757,29
  • Nikkei 225−0,56%39 762,48
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%92,64
  • 22.11.08, 19:04
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Briti õppetund autotootja päästmisest: läks trumm koos pulkadega

Praeguse USA autotööstuse vaevlemise ning sel nädalal tulutult lõppenud riigilt raha küsimise taustal otsis Ameerika ajaleht välja Briti autofirma kogemuse, kus maksumaksja raha läks hirmus palju, kasu aga oli null.
Vankuv autohiiglane, kelle brändid on saanud avara maantee sünonüümideks. Sajad tuhanded ametiühingu liikmeist töölised koos neid toetavate mõjukate poliitikutega. Hädapalve valitsusele kirjutada välja sisuliselt piiramata summaga tšekk. See ei ole lugu Fordist või General Motorsist, vaid Briti Leylandist, kirjutas New York Times. 70-80ndail aastail pumbati sinna 11 mld naela (siin ja edaspidi on aastakümnete tagused summad arvutatud raha tänasesse väärtusse) maksumaksja raha, enne kui ettevõte lõplikult kadus ja 90% töötajaist enam ei vajatud.
“Briti Leylandi näide on siinpuhul täiesti kohane ja hoiatav. Riik pani oma raha ärisse, kus taheti teha edukat sisuliselt mõranenud ettevõttest. USAs on sama risk,” ütles New Yorgi autotööstustuskonsultant John Shapiro. Sama, kuigi teiste sõnadega, arvas ka toonase Margaret Thatcheri valitsuse üks tippmehi Leon Brittan.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Mandri-Euroopas läks riigi toetatud ettevõtetel paremini kui Britannias. Renault ja Fiat said tugevateks tegijateks koduturul, mitte aga ülemaailmselt.
Ajalooliselt ulatusid Leylandi juured kaugemale Fordi kuulsast mudelist T. 70ndail aastail kontrollis ettevõte 36% Briti turust massimarkidega nagu Austin ja Morris ning parematega nagu MG ja Jaguar. Kasvav konkurents Jaapani ja Saksa autotootjate poolt, töö vilets tase ning suhete sassiminek töötajatega viisid firma 1975. aastaks pankroti äärele.
1977.a. ettevõtte juhina tööle asunud Michael Edwardes meenutas seal valitsenud korralagedust: ”See oli farss - keegi ei teadnudki, kui suured on kulud.” Jutt on sellest, et üksikute mudelite kaupa oli kasumlikkus teadmata. Hiljem selgus, et iga USAs müüdud MG marki auto tõi Leylandile 2000 dollarit kahju.
Samal aastal streigiti maha üle 32 mln töötunni ja Leyland sai varguse sünonüümiks, kus väljuval töölisel olid taskutes süüteküünlad ning oma auto pagasiruumi poetatud mootor. Edwardes otsustas 200000 töölisest pooled viie aasta jooksul lahti lasta ning 19 vabrikut sulgeda. Ta pöördus valitsuse abi järele, et samal ajal ka uutesse mudelitesse investeerida. Abi ka saadi, toonases vääringus 3,6 mld, praegusaega arvutatuna 11 mld naela (u. 200 mld krooni).
Kui ettevõte sai 1988.a. viimase portsu riigi toetust, oli turuosa langenud 15 protsendini. Ettevõte muundus MG Roveriks, mille kord ostis BMW, seejärel taas eraldas endast ja 2005.a. saabus lõpuks pankrot. British Leylandist alles jäänud-välja arenenud-muundunud ettevõtetes on praegu 22000 töökohta ehk 70ndate keskpaigast ligi kümme korda vähem. Alles jäid kaubamärgid nagu Fordi poolt ostetud Jaguar ja Land Rover. Jaguar Fordile kasumit ei toonud ning koos Land Roveriga müüs ta selle tänavu Tata Motorsile. Hind oli vaid pool sellest, mis ta ise maksnud oli, 10 mld dollarit oli läinud.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kui USAs peaks riik siiski Detroiti autotootjaid aitama, on Edwardese meelest vältimatu tingimus Suure Kolmiku juhtkonna remont: “Sellest ei piisa, kui neile raha anda. Neil on vaja raha ja vaja uut juhtkonda. Nad vajavad neid mõlemaid, mitte vaid ühte neist.”

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 14 p 15 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele