Uus avastus annab lootust langetõve raviks

Avastuse põhjal võib loota, et tulevikus on siiani ravimatuks peetud haiguse vastu võimalik immuunsüsteemi mõjutavate ravimitega võidelda.

Hiirte peal läbi viidud uurimus näitas, et ajus veresoonte külge kleepuvad immuunrakud põhjustavad põletikulise reaktsiooni, mille tulemusena tekib langetõvehoog. Uurimuse viisid läbi Itaalia Verona ülikooli teadlased eesotsas Gabriela Constantiniga, kirjutas Reuters.

Tulemused võivad viia langetõvehoogu ennetavate ravimeetodite väljatöötamiseni, ütles Constantin, kelle artikkel avaldati ajakirjas Nature Medicine. „Sellist mehhanismi varem epilepsia põhjustajana ei kahtlustatud,” ütles Constantin.

Langetõve all kannatab umbes üks protsent kogu maailma rahvastikust. Haigust peetakse ravimatuks, kuid teatud ravimite abil on võimalik tõvehood enamikel inimestel kontrolli alla saada.

Haigushooga, mida põhjustab aju üleliigne elektriline aktiivsus, kaasneb teadvusekaotus, mille käigus inimese keha tõmbleb ja väriseb. Epileptikuteks peetakse inimesi, kellel esineb rohkem kui üks haigushoog.

Teadlased leidsid, et haigushoo ajal vabastab aju keemilist ainet, mis põhjustab valgete vereliblede ehk leukotsüütide kleepumise veresoonte külge. Leukotsüüdid kaitsevad keha bakterite, viiruste ja muude nakkuste eest. Kui immuunrakud aga aju veresoonte külge kinnitusid, hakkasid nad seal hoopis kahju tegema, kuna vabastasid põletikku tekitavaid aineid ning põhjustasid hiirtel uusi haigushoogusid.

"Uue haigushoo tekkes oli põletiku esinemine väga oluline,” ütles Constantin. Hiirtele anti immuunrakkude veresoonte külge kleepumise takistamiseks antikehi. Selle tulemusena vähenes uue haigushoo tekke tõenäosus oluliselt.

Uus ravimeetod sarnaneb ravimitega, mida juba praegu kasutatakse skleroosi ja psoriaasi ravimiseks. Seega võivad samasugused ravimid tulevikus aidata ka epileptikuid, samuti võib uurimistulemuste põhjal välja töötada uusi põletikuvastaseid ravimeetodeid, ütles Constantin.