Tööandjate keskliidu volikogu otsustas
peatada alampalga edasise tõusu alates 2009. aastast, sest palgatõus ei paranda
inimeste elujärge.
Keskliidu sammuks annavad alust viimased makroprognoosid, mis näitavad, et majanduslangus järgmisel aastal võib ulatuda kuni viie protsendini, ületades sellega ka oodatavat tarbijahindade tõusu.
"Finantskriis ähvardab kuue kuu pärast kasvada maailma suurimaks majanduskriisiks. Palkade tõstmine ei paranda kellegi elujärge, vaid saadab veelgi suurema osa töötajatest supiköögi järjekorda," selgitas keskliidu volikogu esimees Enn Veskimägi.
Tööandjate keskliit prognoosib tööpuuduse suurenemist lähiajal kuni 10%ni. Keskliidu hinnangul tuleb palgad külmutada muuhulgas ka tervishoiu- ja haridussektoris ning muuta sotsiaaltoetuste struktuuri.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Kasvava tööpuuduse tingimustes tuleks enam tähelepanu suunata töökoha kaotanud inimeste turvalisuse tagamisele, milleks täna suurendasime töötukassast väljamakstavaid hüvitisi 2009. aasta teises pooles," ütles tööandjate keskliidu tegevjuht Tarmo Kriis.
Samaaegselt tuleks tema sõnul korrigeerida toetusi, mille seos konkreetse vajadusega rahalise abi järele pole tõestatud ning mis liigselt koormavad riigieelarvet ja maksumaksjaid. "Nende hulka tuleb arvata nii pensione kui ka peretoetusi eeskätt vanemahüvitise süsteemi näol," märkis Kriis.
Tööandjate keskliidu volikogu esimees Enn Veskimägi ütles, et riik peab seadma eelarvetasakaalu saavutamise kõige olulisemaks prioriteediks, kuna sellest sõltub otseselt eurole ülemineku tähtaeg. "Eesti on valitsuse otsustamatuse tõttu juba ühel korral eurotsooni ukse taha jäänud. Teist korda äparduda Eesti ei tohi, kuna see suurendab veelgi spekulatsioone krooni devalveerimise kohta ning toodab umbusku majanduse usaldusväärsuse kohta tervikuna. Selleks et väljuda majanduslangusest, vajab Eesti vajab uusi välisinvesteeringuid. Liitumine eurotsooniga on selle vältimatu eeldus," sõnas Veskimägi.