• OMX Baltic−0,09%301,88
  • OMX Riga0,08%893,59
  • OMX Tallinn−0,07%2 067,97
  • OMX Vilnius0,29%1 201,05
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 1000,2%8 778,11
  • Nikkei 225−1,24%39 986,33
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,15
  • OMX Baltic−0,09%301,88
  • OMX Riga0,08%893,59
  • OMX Tallinn−0,07%2 067,97
  • OMX Vilnius0,29%1 201,05
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 1000,2%8 778,11
  • Nikkei 225−1,24%39 986,33
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,15
  • 28.11.08, 12:20
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Saturni kuul purskab vedelat vett

Saturni kuul Enceladusel purskuvad ülehelikiirusel mitmekümne kilomeetri kõrgusele vee- või jääjoad,. Seega võib Enceladuse pinna all asuda vedela vee reservuaar, mis võiks pakkuda varju ka primitiivsetele eluvormidele.
Võimsad joad asuvad Enceladuse lõunapooluse läheduses, piirkonnas, kust juba 2005. aastal avastati geisritaolisi veepurskeid. 2007. aasta 24. oktoobril lendas Enceladusest mööda kosmosesond Cassini-Huygens, mille ultraviolett-spektrograaf tegi kindlaks omapäraste purskkaevude koostise. Selleks kasutati täpselt Enceladuse serva taha jäänud tähe valgust, mis veepilvest läbi paistes andis infot ka selle suuruse kohta, kirjutas Science Daily.
Veejugade kõrguse abil on võimalik arvutada, et need purskavad taevakeha pinnasest välja kiirusega 2100 kilomeetrit tunnis. Nii suurt kiirust seletavad teadlased rõhuga, mille tekitab keemistemperatuuril vesi. Soojus vee keema ajamiseks tuleb aga ilmselt Saturni gravitatsioonilisest mõjust Enceladusele. Looded deformeerivad taevakeha ning tekitavad sisehõõrdumist, mis muutub soojuseks. Keema aetud vee rõhk surub lõpuks vee ja jää perioodiliselt Enceladuse pinnal olevatest avadest nagu raketidüüsidest välja.
Kust tuleb aga vesi? Lihtsaim viis selle selgitamiseks on eeldada, et Enceladuse pinna all on vedela vee või jää reservuaar. Jää aurustamine ja sellest kõrgustesse sööstva joa moodustamine on energiamahukam, mistõttu usuvad teadlased pigem, et Enceladusel purskab vedel vesi. Seda hüpoteesi toetab ka asjaolu, et teadlased pole sugugi kindlad, kas ainuüksi Saturni gravitatsioonilisest mõjust ikka piisab niivõrd võimsate nähtuste esilekutsumiseks.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kõik teadlased selles aga veendunud ei ole, mistõttu oodatakse pikisilmi Cassini-Huygensi järgmist ja viimast möödalendu Enceladusest 18. mail 2010. Sel korral on Enceladus täpselt sondi ja Päikese vahel, mis teeb veejugade uurimise oluliselt lihtsamaks.
Purskkaevude tegutsemine on perioodiline, kuid selle täpset vallandajat ei osata veel kindlalt öelda. Ilmselt on periood seotud Enceladuse tiirlemisperioodiga ümber Saturni. Ühe tiiru teeb kaaslane 1,37 päevaga. Veidral kombel olid aga 2007. aastal pursked võimsamad kui 2005. aastal, ehkki Kuu asus siis Saturnist kaugemal.
On võimalik, et oma mõju on ka Enceladuse pöörlemistelje laperdamisel. Sõltuvalt telje orientatsioonist võib jugade töö olla takistatud või soodustatud. Lisaks võib laperdamisel olla ka mõju sisehõõrdele, mis suurendab perioodiliselt soojuse kättesaadavust geisrite moodustumiseks, ütles Terry Hurford NASA-st.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 15 p 22 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele