Saturni kuul purskab vedelat vett

Võimsad joad asuvad Enceladuse lõunapooluse läheduses, piirkonnas, kust juba 2005. aastal avastati geisritaolisi veepurskeid. 2007. aasta 24. oktoobril lendas Enceladusest mööda kosmosesond Cassini-Huygens, mille ultraviolett-spektrograaf tegi kindlaks omapäraste purskkaevude koostise. Selleks kasutati täpselt Enceladuse serva taha jäänud tähe valgust, mis veepilvest läbi paistes andis infot ka selle suuruse kohta, kirjutas Science Daily.

Veejugade kõrguse abil on võimalik arvutada, et need purskavad taevakeha pinnasest välja kiirusega 2100 kilomeetrit tunnis. Nii suurt kiirust seletavad teadlased rõhuga, mille tekitab keemistemperatuuril vesi. Soojus vee keema ajamiseks tuleb aga ilmselt Saturni gravitatsioonilisest mõjust Enceladusele. Looded deformeerivad taevakeha ning tekitavad sisehõõrdumist, mis muutub soojuseks. Keema aetud vee rõhk surub lõpuks vee ja jää perioodiliselt Enceladuse pinnal olevatest avadest nagu raketidüüsidest välja.

Kust tuleb aga vesi? Lihtsaim viis selle selgitamiseks on eeldada, et Enceladuse pinna all on vedela vee või jää reservuaar. Jää aurustamine ja sellest kõrgustesse sööstva joa moodustamine on energiamahukam, mistõttu usuvad teadlased pigem, et Enceladusel purskab vedel vesi. Seda hüpoteesi toetab ka asjaolu, et teadlased pole sugugi kindlad, kas ainuüksi Saturni gravitatsioonilisest mõjust ikka piisab niivõrd võimsate nähtuste esilekutsumiseks.

Kõik teadlased selles aga veendunud ei ole, mistõttu oodatakse pikisilmi Cassini-Huygensi järgmist ja viimast möödalendu Enceladusest 18. mail 2010. Sel korral on Enceladus täpselt sondi ja Päikese vahel, mis teeb veejugade uurimise oluliselt lihtsamaks.

Purskkaevude tegutsemine on perioodiline, kuid selle täpset vallandajat ei osata veel kindlalt öelda. Ilmselt on periood seotud Enceladuse tiirlemisperioodiga ümber Saturni. Ühe tiiru teeb kaaslane 1,37 päevaga. Veidral kombel olid aga 2007. aastal pursked võimsamad kui 2005. aastal, ehkki Kuu asus siis Saturnist kaugemal.

On võimalik, et oma mõju on ka Enceladuse pöörlemistelje laperdamisel. Sõltuvalt telje orientatsioonist võib jugade töö olla takistatud või soodustatud. Lisaks võib laperdamisel olla ka mõju sisehõõrdele, mis suurendab perioodiliselt soojuse kättesaadavust geisrite moodustumiseks, ütles Terry Hurford NASA-st.