- OMX Baltic−0,37%317,41
- OMX Riga−0,25%990,82
- OMX Tallinn−0,14%2 254,86
- OMX Vilnius−0,27%1 490,18
- S&P 500−1,82%7 580,07
- DOW 30−1,09%51 770,31
- Nasdaq −2,86%25 437
- FTSE 1000,07%10 729,78
- Nikkei 225−2,12%63 290,11
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%90,18
- OMX Baltic−0,37%317,41
- OMX Riga−0,25%990,82
- OMX Tallinn−0,14%2 254,86
- OMX Vilnius−0,27%1 490,18
- S&P 500−1,82%7 580,07
- DOW 30−1,09%51 770,31
- Nasdaq −2,86%25 437
- FTSE 1000,07%10 729,78
- Nikkei 225−2,12%63 290,11
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%90,18
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kümme energiamüüti: tuul pole ebapüsivuse tõttu arvestatav energiaallikas
Tuul on tõepoolest ebapüsiv nähtus. Sellest
hoolimata saab seda väga hästi energiatootmiseks kasutada. Ilmselt tuleb see
paljudele üllatusena, et selle aasta algupoolel on kohati olnud perioode, kus
tuulest on toodetud 40 protsenti Hispaania elektrienergiast.
Osad Põhja-Saksamaa piirkonnad toodavad tuulest elektrit enam kui nad ära kasutada suudavad. Põhja-Šotimaa on tuuleenergia arendamiseks üks paremaid piirkondi Euroopas ning võiks vabalt toota 10 kuni 15 protsenti Suurbritannia elektrienergia vajadusest üsna kivisöeelektri lähedase hinnaga, kirjutas The Guardian.
Samas tundub siiski mõeldamatu, et tuul võiks moodustada enam kui murdosa kogu Euroopa elektritoodangust. Probleeme on mitmeid. Näiteks ei puhu tuul sugugi kõikjal piisava kiirusega. Ning mida teha siis, kui on tuulevaikne periood?
Tegelikult on need probleemid lahendatavad. Tuul ei peagi kõikjal puhuma. Tuuleenergia osakaal võiks olla suurem seal, kus tuult on rohkem ning elektrienergia ülekanne ei ole samuti eile leiutatud. Siiani toimub see küll suurte kadudega, kuid välja on pakutud lahendusi üle-Euroopaliseks alalisvooluvõrguks, mis looks võimalused väikeste kadudega elektrienergia ülekandeks kauge maa tagant. See teeks Kesk-Euroopa inimeste jaoks reaalseks tarbida nii Saharas toodetud päikeseenergiat kui ka Šotimaa või miks mitte ka Eesti tuuleenergiat.
Sellise ülekandevõrgu olemasolul ei oleks ka tuule ebapüsivus väga suureks probleemiks. Kui Hispaania rannikul on tuulevaiksem periood, siis Šotimaal ilmselt mitte ja vastupidi. Seega nõuab tuuleenergia arendamine vähemalt esialgu väga suuri investeeringuid infrastruktuuri ning laialdast koostööd riikide vahel. Tuuleenergia probleemidest rääkides ei saa muidugi üle ega ümber elektrienergia salvestamisest. Taani teeb seda koostöös Skandinaaviamaadega nii, et kui tuult on palju, pumbatakse vett tammide taha ning kui puudu, siis lastakse ta tagasi turbiinilabadele kukkuda. Eestil, nagu ka paljudel teistel Euroopa riikidel, sellist hüdroenergia kasutamise võimalust ei ole, kuid ka siin oleksid võimsad ülekandekaablid riikide vahel suureks abiks.
Tuuleenergia on odavam kui päikeseenergia ning näiteks Eestis oleks ta üks arvestatavamaid alternatiivseid energiaallikaid. Aja jooksul muutub tehnoloogia kindlasti veelgi odavamaks. Mõnede ennustuste kohaselt toodetakse tuulest kunagi isegi 30 protsenti kogu maailma energiavajadusest. Tuuleenergia edu tagamiseks näib olevat peamiselt vaja vaid tahet seda arendada.
Hetkel kuum
Hetkel kuum
Tabel reastab 200 parima palgaga suurfirmat
Tabel reastab 200 parima palgaga suurfirmat
Podcastid
Kursuse maht 72 akadeemilist tundi (jaotatud 4-le päevale), millest 32 ak h on auditoorne õpe ja 40 ak h iseseisev õpe.
Enimloetud
6
Tabel reastab 200 parima palgaga suurfirmat
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele