Kümme energiamüüti: elektriautod on inetud mänguasjad

Tegelikult on aga maailm jõudmas väga lähedale punktile, kus elektriautod ei jää paljudele sisepõlemismootoriga ametivendadele alla ei kiirenduse ega välimuse poolest, kirjutas The Guardian.

Näiteks Ameerika elektriautode tootja Tesla sportauto paneb selle rooli taha istunud skeptilise katsetaja tõsiselt imestama. Üle miljoni kroonine hinnasilt on ülemaailmset majanduskriisi ning autotööstuse raskeid aegu arvestades muidugi pehmelt öeldes ebaõnnestunud. Kuid sellegipoolest on Tesla, mis kasutab Lotuse disainerite abi, positiivne näide, kuidas on elektriautosid võimalik teha. Tesla Roadsteri ühe laadimiskorraga läbisõidetav 393 kilomeetrit ning kiirendus nullist 60 miilini tunnis (97 km/h) kõigest 3,9 sekundiga on elektriauto kohta kahtlemata muljetavaldav tulemus.

Otsustavad edasiminekud on viimaste aastate jooksul toimunud akude arengus. Liitium-ioon akud, sarnased sülearvutites ja mobiiltelefonides kasutatavatega, annavad autole juba piisavalt energiat nii korralikuks kiirenduseks kui ka mõistlikuks läbisõiduks kahe laadimiskorra vahel. Loomulikult on arenemisruumi veel küllaga. Akud peaksid kindlasti olema praegusest odavamad ning nende laadimine peaks toimuma kiiremini. Vastav arendustegevus toimub aga praegu kiiremini kui kunagi varem.

Elektriautode laialdasema kasutamise jaoks on vaja rajada ka infrastruktuur akude laadimiseks, millised on loomisel näiteks Taanis ja Iisraelis. Skeptikud võivad selle peale öelda, et asjal pole ju mõtet, kui elekter tuleb ikkagi soojuselektrijaamadest, kuid nii see siiski planeeritud ei ole. Taani loodab elektri autode laadimiseks toota tuulest ning Iisrael kõrbesse paigutatud päikesepaneelide abiga.

Tesla Roadster oktoobris Pariisi autonäitusel.