Õnn mõjub nakkavalt ja kandub edasi teistelegi

Harvardi Meditsiinikooli teadlane Nicholas Christakis ja California Ülikooli teadlane James Fowler kasutasid oma uuringus 4700 lapse andmeid, mis pärinevad 1948. aastal Massachusettsis alustatud südameuuringutest, vahendas Tarbija 24 välismeediat.

Christakis ja Fowler analüüsisid kirjapandud fakte inimeste elust, nagu sünnid, abielud, surmad ja lahutused ning vabatahtlike abil koostati nimekiri nende inimeste lähedaste sõprade, töökaaslaste ja naabrite kohta.

Õnne määrati testi abil, kus küsiti neli küsimust: kui tihti sa viimase nädala jooksul nautisid elu, olid õnnelik, tundsid end entusiastlikuna tuleviku suhtes ning tundsid, et oled sama hea kui teisedki inimesed.

60 protsenti vastanutest said kõrge tulemuse ning loeti seega õnnelike inimeste alla, ülejäänud osutusid aga õnnetuteks.

Andmebaasi abil tehti selgeks, et need inimesed, kellel oli enam sotsiaalseid kontakte - sõpru, kaaslasi, naabreid ja sugulasi, said testis ka kõrgema tulemuse ning märgiti seega õnnelikeks.