Jaan Männik: arutame Eesti Panga nõukogus deklaratsiooni

Jaan MännikMänniku sõnul peame me teatud asjades kokku leppima, sest me ei saa jätta kõiki teemasid valimisküsimusteks. Meie ees on kahed valimised, ja kui kodanikud Eesti ühiskonnas proovivad mingites põhimõtetes kokku leppida, siis on valitsusel väga raske teha ebapopulaarseid otsuseid, uskus Männik.

Eesti Koostöö Koda nimi oli varem Ühiskondlikku Leppe Sihtasutus, mille initsiatiiv pärines kadunud suureettevõtjalt Aadu Luukaselt, kes tõi välja selle, et meil on ühiskonnas vaja teatud asjades kokku leppida. Männiku sõnul oli Luukase eeskujuks Iirimaa, kus tehti üks selline kokkulepe, mis oli paljuski toona Iirimaa edu taga.

Männiku hinnangul olid siis Eesti ja Iirimaa olukorrad natuke erinevad, sest Eestis oli majanduskasv 6 protsenti aastas. "Sellises olukorras ma ei olnud kindel, kas sellist lepet on vaja, sest selline lepe kutsutakse ellu kriisiolukordades, nii nagu oli Iirimaal,“ märkis Männik. "See, mis meil on juhtunud, on see, et oleme koos maailmaga raskemas olukorras. Nüüd oleks sellist lepet vaja küll,“ nentis Männik.

Männik aitas ka ise deklaratsiooni valmimisele kaasa. Lisaks Eesti Koostöö Koja nõukogu ja juhatuse liikmetele töötasid deklaratsiooni teksti kallal advokaadibüroo Raidla Lejins Norcous partner Jüri Raidla, Eesti Kunstiakadeemia professor David Vseviov, Tallinna Ülikooli professor Mati Heidmets.

Paljusid valitsusväliseseid organisatsioone ühendav Eesti Koostöö Kogu SA, endise nimega Ühiskondlikku Leppe SA, avaldas täna Eesti ühishuvi ja Koostöö deklaratsiooniga, mille eesmärgiks on kutsuda üles nii inimesi kui ka institutsioone, sealhulgas ka valitsust ühiselt Eestit kriisist välja tooma. Deklaratsioonis on sõnastatud 7 üleskutset, mis peaksid võimaldama riigil kriisiperiood võimalikult väikeste tagasilöökidega ületada ning viia Eesti rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliseks ja edukaks riigiks.