Peep Mühls: eesmärk on teha valitsusele ettepanekud

„Palume nii meie osalusorganisatsioonidel, keda on üle 60, ja üldse valitsusvälistel organisatsioonidel teha ettepanekud, mida soovime arutada 11. märtsil toimuval kodanikuühiskonna foorumil, et kuidas edasi minna,“ rääkis Mühls, kuidas võiks kogu avaldatud deklaratsiooniga edasi minna.

„Pärast seda tahame ettepanekud esitada nii valitsusele kui riigikogule, sest üleskutse üks mõte on see, et püüame seda valimiste aastat mitte kasutada poliitilise eristumise kontekstis, vaid püüaksime ära defineerida ühisosa, mida ei kasutata poliitilises võitluses,“ rõhutas Mühls.

Mühlsi sõnul ei tahaks kogu ise ainult avaldatud deklaratsiooniga piirduda, vaid konkreetsete teemade puhul ka edaspidi korduvalt kokku saada või isegi konkreetne töögrupp kokku panna, et välja kujundada pikaajalised seisukohad, mis jõuaksid valitsusse ja riigikokku.

„Kui Eesti Pank soovib antud deklaratsiooniga liituda, ootame neilt sügavat analüüsi, sest pangas on väga võimekaid ja andekaid inimesi, kes saaksid oma teadmisi meiega jagada,“ rääkis Mühls võimalusest, kui Eesti Pank peaks deklaratsiooniga liituma. „Eesti Pangaga partnerlus on kahtlemata väga vajalik.“

Eesti Panga nõukogu esimees Jaan Männik ütles täna Äripäevale, et temale isiklikult tundub deklaratsiooniga liitumine vajalik ja et ta viib selle nõukogu koosolekule arutamisele.

Küsimuse peale, mis võiks olla algatatud diskussiooni konkreetne tulemus, kordas Mühls, et foorumil tahetakse sõnastada mõned olulised prioriteedid, millele peame praegu kõige olulisemalt tähelepanu pöörama. Pärast seda kui on kokku pandud väike töögrupp, kasutades parimaid Eestis olemasolevaid jõude, siis pärast erinevaid kooskäimisi, saab formuleerida ettepanekud, rääkis ta.

Mühlsi sõnul on kogul taoline kogemus ühiskondliku diskussiooni jõudmisest reaalse tulemuseni juba olemas. „Pärast pea pooleteist aasta pikkust protsessi esitasime 13. novembril riigikogus ettepanekud Eesti haridusest ja sellest, milline võiks haridussüsteem välja näha kümne aasta pärast. Mõned asjad, nagu põhikooli ja gümnaasiumi ümberkorraldamine, on tänaseks ilusti käivitunud,“ näitlikustas Mühls.