Arvamus: kõik majandused kukuvad vahel auku, meid aitaks välja euro

Eesti oli laenubuumist inspireeritud nõudluse kasvu najal muutunud maailma üheks kallimaks riigiks. Korteri ruutmeeter maksis kolm keskmist kuupalka. Eestis oli (on) söök-jook, rõivad-jalatsid kallimad kui Euroopa kõrgeimate palkadega Taanis. Õhku tuleb välja lasta nii hindadest, kasumitest kui ka palkadest. Viimastest eriti, kui vaadata tootlikkust. Ent majandus on tihti kahepalgeline, krooniline deflatsioon toob enesega kaasa ka hulganisti probleeme.

Võiks mõelda, et eks seda rasva pidi müüjate-kaupmeeste naha alla ka piisavalt kogunema, kui iga asja sai kolme-neljakordse hinnaga maha müüa. Kõik need, kes täna "ajutiste raskuste" tõttu uksi kipuvad sulgema, võiksid meelde tuletada, kuhu see buumi- ja mulliaastail akumuleerunud raha sai pandud. Kui see pandi valitsuse eeskujul reservi, siis on sealt võtta. Kui ei, tulebki palkade ja omanikutulu kalle minna.

Vahemärkus: valitsus oleks pidanud reservidesse rohkem raha panema, mitte lisaeelarveid vastu võtma. Selge on, et mitme poliitilise jõu surve "jõude" oleva rahaga Saksamaa pankade nuumamise asemel veel rohkem kulutada oli täiesti olemas.

Vaba turg – liberalism – seepärast hea ongi, et majandussubjektid on otsustes vabad. Nad on vabad tegema nii õigeid kui ka vähem õigeid majanduslikke otsuseid. Eks need, kes headel aegadel on valesid otsuseid vähem teinud, saavad halbadel aegadel vähem kannatada.

Õnneks näen Eestis valmisolekut palku alandada, mis võib ära hoida suurema tööpuuduselaine. Kõik majandused kukuvad aega-ajalt auku. Kui kiiresti sealt välja saadakse ja kui kärmelt edasi joostakse, sõltub eelkõige tööturgude paindlikkusest. Uus töölepingu seadus jäi küll lootusetult hiljaks, aga abiks seegi. Ka Eesti sotsid ja ametiühingud ei kuulu Euroopa rumalaimate hulka.

Aga nüüd eurost. Jätaksin analüüsimata euro otstarbekuse globaalselt muutuvas majanduskontekstis. Seda enam, et valuutakomitee alusel meil ju ei ringlegi enam kroonid, vaid 1/15,65 eurod. Iga raha on nii tugev, kui tugev on seda emiteeriva riigi majandus ja usaldusväärne selle rahapoliitika. Teadmistepõhisest majandusest jutlustav, ent põllumajandust doteeriv Euroopa on kõike muud kui "dünaamilisim ja konkurentsivõimelisim" majanduspiirkond maailmas (Lissaboni strateegia).

Olen Eestisse euro tuleku poolt ühel põhjusel. Keskpikas perspektiivis annaks see Eesti majandusele hädavajaliku uue tõuke. Eelkõige välisinvestor vajab antud olukorras uut, jõulist ja positiivset signaali. Euro oleks just selline signaal. Märk selle kohta, et Eesti on endiselt usaldusväärne partner. Ma näen ka, et euro tulek on võimalik. Seda kahel põhjusel. Liigkiirest raha sissevoolust ja majanduskasvust johtunud inflatsioon on nii või teisiti taandumas. Ja kui me lähiajal makse ei tõsta, siis peaks selle kriteeriumi rahuldamine eurotsooniga liitumiseks olema võimalik.

Usun, et rahandusministeerium on täpselt välja arvestanud, kui suurt defitsiiti me sel ja tuleval aastal endale lubada saame. Koalitsioonipoliitikud on näidanud, et nad on õppimisvõimelised, ja kärpinud riigieelarve kulusid rohkem kui 8 miljardi krooni võrra. Kui me nüüd reservidega mõistlikult ümber käime ja ehk isegi laenamise võimalust kasutame, peaks 3protsendiline defitsiidikriteerium olema täidetav. Kuus Euroopa riiki on sama probleemiga hätta jäänud. See annab lootust, et Brüssel võib ka silma kinni pigistada.

Üht soovitaksin nii valitsusele kui ka Eesti Pangale: rääkige rahvaga avatult, lihtlausetega ja eesti keeles. Püstitage eesmärk, koostage selge tegevuskava ja viige see ellu. Tahtejõuetus ja tegevusetus on meile kord juba karmilt kätte maksnud. Rumal oleks seda viga korrata.