Esimesed arstide palgakärped tehtud

Artikkel

- Uudised
- Siret Trull
- 24. märts 2009 kell 21:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Esimesed arstide palgakärped tehtud
Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) juhatuse esimehe Tõnis Alliku sõnul toob haigekassa lepingumahtude vähendamine alates teisest kvartalist haiglale kaasa olulise töömahu vähenemise. "Põhitõde on see, et niisama palka maksta ei saa, palka saab ikka töö eest maksta, aga kui tööd ei ole, siis tuleb töökohti vähendada," selgitas ta.
PERHis on palkade vähendamisega juba algust tehtud - 1. märtsist langetati meditsiinitöötajate palku keskmiselt 6%. Erialati on protsent mõnevõrra erinev. Põhipalku siiani langetatud pole, praegune kärbe tehti lisatasude arvel.
Sama teed võib minna TÜ Kliinikum. Juhatuse liikme Mart Einasto sõnul on kogu töötajaskonna sissetulekute piiramine ilmselt paratamatu. Põhipalku on raske muuta, sest see nõuab poolte kokkulepet. "Ilmselt raskel ajal kokkuleppele ka jõutakse, kui ikka reaalne oht on tajutav, et muidu tuleb koondamine," oletas Einasto, lisades, et tõenäoliselt kärbitakse siiski lisatasusid.
Kliinikumis Einasto sõnul koondamisi veel olnud ei ole ning ta ei usu, et seda mujalgi tehakse. Pigem võib tema arvates küsimus olla üksikutes eakates meditsiinitöötajates, kes nagunii on plaaninud lahkuda ning kellele on nüüd märku antud, et see aeg on käes.
Tallinna keskhaiglates ja lastehaiglas palku ei alandata, kinnitas Tallinna abilinnapea Merike Martinson. Ta lükkas ümber Meditsiiniuudisteni jõudnud kuuldused, nagu oleks Ida-Tallinna Keskhaiglas toimunud esimesed koondamised, küll aga on tema sõnul vähendatud töökoormusi.
Martinson lisas, et Tallinna haiglate juhatused esitavad nõukogudele oma kokkuhoiuplaanid aprilli alguseks.
Martinson ja Einasto on seda meelt, et meditsiinilise personali koondamine oleks lühinägelik otsus. Tegemist on spetsiifilise väljaõppega personaliga, kelle koolitamine võtab väga kaua aega ning keda hiljem ei ole kerge uuesti leida.
Personali vähendamist peavad Einasto ja Martinson võimalikuks pigem tugistruktuuridest.
Suurhaiglatega sarnaseid meetmeid kaalutakse ka väiksemates haiglates. Põlva Haigla tegevdirektor Koit Jostov ütles, et koondamine oleks võimalik juhul, kui pandaks kinni mõni valvering, kuid pigem üritatakse vähendada palku.
Mõne ametikoha kadumist ja koormuste vähendamist ei välista ka Viljandi Haigla ravijuht Enno Kase.
Tööturuameti andmeil oli märtsi keskel registreeritud töötute seas 16 tööd soovivat arsti ja kaheksa farmatseuti. Hambaarste nimekirjas polnud.
Tööturuameti tööturuteenuste ja -toetuste osakonna juhataja Nele Labi hinnangul meditsiinisektoris töötus oluliselt tõusnud ei ole ja laiemas perspektiivis valitseb sektoris jätkuvalt tööjõupuudus.
Meditsiinivaldkonnas otsib tööd kokku 783 inimest, suurima hulga moodustavad hooldustöötajad (334), abispetsialistid (188) ja põetamise abispetsialistid (106).
Hetkel kuum