Ehitusseadus lihtsustab nüüd ehitusloa tühistamist

Ehitusseaduse põhiprobleeme on olnud ehitamise mõiste sisustamine. Erilisi raskusi on tekitanud ühe ehitamise alaliigi - rekonstrueerimise - määratlemine, mis kahjuks ei selginenud ka nende muudatustega. Ometi ilmnes seadusandja tahe seaduse muutmise seaduse eelnõu aruteludel.

Ehitusseaduse muutmise seaduse algses eelnõus oli ette nähtud rekonstrueerimise mõiste täpsustamine selliselt, et kui ehitustööde käigus ehitis ei säili või säilib ainult alus või vundament, on tegemist uue ehitise ehitamisega. Kooskõlastuste ringil jäeti see lause eelnõust välja põhjusel, et kui ehitis ei ole säilinud, ei ole midagi rekonstrueerida, seega ei ole alust väljastada ka rekonstrueerimise ehitusluba.

Ehitusprojektile mittevastavalt ehitamisena käsitatakse rekonstrueerimist teises mahus või teisel moel või lausa ehitise lammutamine ja uue püstitamine. Seadusandja eeldab, et ehituslubade väljastaja on eksimatu ning lube rekonstrueerimiseks ei anta projektide alusel, mis näevad ette hoone täieliku asendamise uuega.

Omavalitsuste tööd lihtsustab ka projekteerimistingimuste väljastamise tähtaja pikendamine 15 päevalt 30 päevani. Samas on ikka jäänud piisavalt täpsustamata projekteerimistingimuste sisu, kuigi sellele puudusele on riigikohuski viidanud 2006. aasta 4. mai kohtuotsuse nr 3-3-1-28-06 asjas.

Olulise uuendusena on seaduses välja toodud ehitusloa ja kasutusloa kehtetuks tunnistamise tagajärjed. Nüüd peab ehitise omanik või maaomanik pärast ehitusloa kehtetuks tunnistamist taastama ehituseelse olukorra täielikult või omavalitsuse määratud mahus. Nende lubade kehtetuks tunnistamine pole aga eeldab põhjalikku tagajärgede kaalumist. Seni seda printsiipi kahjuks sõnaselgelt välja ei toodud.

Milliseks kujuneb praktika uute sätete kohaldamisel, näitab aeg. Ent ilmselt ei saa ühtegi seadust kirjutada niivõrd selgeks, et selle tõlgendamisel juristide abi vaja ei läheks.