• OMX Baltic0,66%318,45
  • OMX Riga−0,58%993,55
  • OMX Tallinn0,23%2 246,01
  • OMX Vilnius0,66%1 496,76
  • S&P 5001,58%7 688,62
  • DOW 303,03%53 356,12
  • Nasdaq 1,44%25 736,51
  • FTSE 1000,79%10 915,28
  • Nikkei 225−1,79%61 077,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%91,64
  • OMX Baltic0,66%318,45
  • OMX Riga−0,58%993,55
  • OMX Tallinn0,23%2 246,01
  • OMX Vilnius0,66%1 496,76
  • S&P 5001,58%7 688,62
  • DOW 303,03%53 356,12
  • Nasdaq 1,44%25 736,51
  • FTSE 1000,79%10 915,28
  • Nikkei 225−1,79%61 077,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%91,64
Kõrgepingeliinid esteetide silma kindlasti ei paita, kuid Duisburg-Esseni ülikooli teadlastele on nad tänuväärt abimeheks loomade käitumise uurimisel.
Eelmisel aastal avastas uurimisrühk Hynek Burda ja Sabine Begalli juhtimisel, et heinamaal rohtu söövad veised orienteerisid oma keha tavaliselt enam-vähem põhja-lõuna suunas. See viis teadlased järelduseni, et veised tajuvad Maa magnetvälja, kirjutas LiveScience.
Siiski on olemas ka võimalus, et nad kasutavad suuna määramiseks Päikese asendit taevavõlvil või veel mingit kolmandat võimalust. Kõrgepingeliinid pakuvad nende võimaluste välistamiseks väga hea võimaluse, sest elektrivool tekitab enda ümber kohaliku magnetvälja, mis häirib Maa magnetvälja ning muudab viimase tajumise veiste jaoks keerulisemaks.
Teadlased kasutasid loomade orientatsiooni määramiseks Google Earthi aerofotosid ning leidsid, et kõrgepingeliinide vahetus läheduses oli loomade suunataju tõepoolest häiritud. Liinide lähedal olid loomad suunatud suvalises suunas, erandi moodustas vaid ida-lääne suund, mida eelistas keskmiselt enam veiseid. Seletust sellele nähtusele teadlased esialgu anda ei oska. Mida kaugemale kõrgepingeliinidest loomad läksid, seda enam taastus nende põhja-lõuna suuna tajumise võime.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele