Lehmad põrnitsevad poolusi, näitas Google Earth

Kui karjade asukohti võrreldi ilmakaartega, siis ilmnes kindel seaduspära. Keskmiselt oli veiste pilk suunatud viis kraadi põhja- või lõunapoolusest mööda. Sama seaduspära kinnitasid ka maapealsed vaatlused, milles jälgiti sadu loomakarju.

Täpsem analüüs näitas, et lehmade pilk eksis poolusest kõige kaugemale piirkondades, kus erinevus magnetpooluse ja tegeliku pooluse osas erineb enim – kõrgetel laiuskraadidel. Seal orienteeruvad loomad magnetpooluse põhjal. Näiteks on see nii USAs Oregoni osariigis, mille asukoht on üsna põhjas ning Maa magnetväli on seal üsna tugev – seal on nurk tegeliku pooluse ja lehmade soosituma põrnitsemissuuna vahel 17,5 kraadi.

Frankfurdi Johann Wolfgang Goethe ülikooli teadlase Wolfgang Wiltschko sõnul on tegu väga veidra fenomeniga, mille puhul selge, kas lehmad kasutavad poolusi tõepoolest orienteerumiseks.

Sest miks peaks lehm vajama sisemist kompassi? „Enne kodustamist elasid veised tihedates metsades või rohumaadel, preerias, savannides ja steppides, kus pole väga palju võimalusi maastiku järgi orienteeruda,“ ütles Burda. Mõistatuseks jääb ka see, kuidas loomad maakera üsnagi nõrka magnetvälja tajuda suudavad. Mõnel linnul on selleks otstarbeks nokas rauakristallid. Aga lehmad? Burda tunnistab, et tal pole õrna aimugi.