- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,76
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,76
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Martin Kruus: 11 aastaga taastuvenergia osakaal 25%ni
Kõik Euroopa Liidu liikmesriigid peavad
taastuvenergia osakaalu suurendama, kohati 50-100% järgnevatel aastatel, rääkis
tänase Ülemaailmse Tuulepäeva raames Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni juhatuse
esimees Martin Kruus.
Eesti peaks 2020. aastaks viima taastuvenergia osakaalu praeguselt 16%-lt 25%-le. Tema sõnul sisaldab see ka näiteks puitkütust ja see on Eestis laialt kasutusel. “Ainult puidu arvelt on seda küllalt keeruline teha,” märkis ta ning selgitas, et kui poole sellest tehtaks tuuleenergia abil peaks Eesti paigaldama 900 megavatti tootmiseks tuulikuid (praegu on tootmisvõimsus 80 megavatti). “Senised tehnoloogiad on aegunud ja enamus võimsusi tuleb välja vahetada,” nentis ta.
Kruusi sõnul kuulub Eesti odavasse tuuleenergia tootmise piirkonda. Meist odavamad on Suurbritannia ja näiteks Taani.
Riigikogu liige ja roheliste eestkõneleja Marek Strandberg rõhutas, et kliimamuutused võivad olla äkilisemad, kui me ette kujutame ning seetõttu tuleks enam panustada tuuleparkidele. “Mida enam tuuleparke rajame seda enam peame uurima merepõhja ja saame sellest ka rohkem teada,” juhtis Strandberg tähelepanu ühele olulisele kaastegurile ehk merepõhja uurimisele, millest siiani teatakse vähe. Samuti on tuuleenergia ka üheks pääseteeks majandusprobleemide lahendamisel. “Kes täna kiiremini energiasäästukava ja taastuvenergia kasutamise käivitab, see pääseb majandussurutisest kiiremini,” rääkis ta ning lisas, et Eestile annaks see paremat positsiooni Euroopa Liidus.
Strandberg tõstatas ka probleemi, mis kiiret edasiminekut tuuleparkide rajamises takistab- ehk seadusandlik pool. Merepõhja uurimist ja ehitamist reguleerivad seadused on toppama jäänud ning see omab meile ainult negatiivset mõju, rääkis ta. “Kui juriidiline vaidlus kestab veel aasta võivad tuuleparkidesse investeerijad muutuda jahedaks,” nentis ta mõeldes justiitsministeeriumi ja majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi vahel käivat arutelu seaduse üle.
„Kui tahame heaolu kasvu suurendada siis on tähele pandud, et kes investeerivad tuuleenergiasse on tervemad, elavad paremini,“ sõnas Freenergy AS nõukogu liige ja endine hansapankur Jüri Mõis. Tema sõnul pole Eestis investori tee sile, kuid kes selle tee läbi käia suudavad on hiljem paremas positsioonis.
Ka siseministeeriumi planeerimisosakonna juhataja Liisa Pakosta on selles osas Mõisaga ühte meelt ning nentis, et juba ajaloost on näha, et tuulikutega seoses kais majanduse areng ning tuulikutega riikides oli parem tervis, kõrgem elatustase ning rikkamad inimesed. “Tuuleressurss on see, mida meil on,” lisas Mõis.
Tuulepäeva eesmärgiks on selgitada tuuleenergia toimimist ja selle olulisust praeguses majandus- ja energiakriisiaegses maailmas.
Veebruaris võttis Eesti Vabariigi Valitsus vastu Eesti elektrimajanduse arengukava aastani 2018, milles nähakse ette taastuvenergia osakaalu märkimisväärset suurenemist.
2008. aastal moodustas tuuleenergia Euroopa elektrivajadusest 4,2% ja andis elektrit 35 miljonile majapidamisele. 2008. aasta lõpus võttis Euroopa Liit vastu Taastuvenergia direktiivi, millega tahetakse taastuvenergia osakaalu 2020. aastaks kasvatada 20%-le.
Enimloetud
4
Poolaasta TOP tehingud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Poolaasta TOP tehingud
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele