• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kodumaise ettevõtja eelistamine turgutab majandust

    Eesti kapitalil toodetud õlu on peaaegu minevik, suur osa pankadest on maha müüdud. Toiduainetööstustest ei saa enam aru, mis kuulub Eesti kapitalile, paljud korraliku rentaablusega kõrgtehnoloogilised firmad on maha müüdud, jättes kohalikule turule hääbuvad ühe mehe ehitusfirmad. Kas tasuks äkki tarbijana rohkem Eesti kapitali eelistada, et soodustada kohalikku ettevõtlust?
    "Me ei ole kunagi pidanud silmas, et meie tooteid tuleks tarbida, kuna need on Eestis tehtud. Samas rasketel aegadel võiks inimesel selline lisamõte olla. Vähemasti muude võrdsete tingimuste puhul," ütles Baltika juht ja suuraktsionär Meelis Milder.
    Nii Milder kui ka Bigbanki juht Targo Raus ja juhtiva metsatööstusfirma Lemex suuraktsionär Jüri Külvik käisid kui üks mees välja argumendi, et Eesti kapitali puhul jääb teenitud raha oluliselt suurema tõenäosusega Eestisse, mis investeeritakse siia sõltumata aegadest.
    "Ma arvan, et kohalikud aktsionärid teevad rohkem kohalikke otsuseid. Näiteks tehast nii kergelt kinni ei panda, et istud kusagil Kopenhaagenis ja tõmbad paberile lihtsalt kriipsu peale," lisas Meelis Milder.
    Metsatööstur Külvik laiendas seda mõtet veel sellega, et Eesti kapital säilitab suurema tõenäosusega ka kodumaiseid töökohti.
    NG Investeeringute juht ja Eesti üks suuremaid ettevõtjaid Jüri Käo oponeeris aga, et väga suuri ime-eeliseid pole, miks tarbija peaks ainult kohalikku kaupa eelistama. "Kui Coca-Colat toodetakse Eestis, millega on tehas nii tööandja kui ka maksumaksja, siis suurt vahet ei ole, kellele see kuulub. Vahe tekib aga täielikult sissetoodud importkauba ostmisega, millel lisandväärtust pole," sõnas Käo, kes protektsionismile kutsumist õigeks ei pea.
    "Propaganda ei aita, inimesed teevad niikuinii adekvaatseid otsuseid," ütles Käo.
    Suurettevõtja märkis aga, et kindlasti läheb inimestele korda kodumaiste ettevõtjate edukus ning neile elatakse kaasa. "Alateadlikult keegi kapitaliste ei salli, neid kirutakse pidevalt. Samas teisest küljest elatakse neile kaasa, nagu oma sportlastele ja muusikutele, kelle saavutuste üle tuntakse uhkust. Inimestele meeldivad kodumaised ettevõtjad rohkem kui võõrad," lisas suurettevõtja.
    Loosungit "Eelista Eestimaist!" on pidevalt üritatud päevakorral hoida. Samas võib eestimaine olla ka välisettevõtjale kuuluva Eesti ettevõtte toodang. Näiteks Eesti kapitalile õlletööstust enam ei kuulu. Samas viin on Eesti kapitalil, kas peaks siis ütlema: "Jooge ainult seda?" Tõenäoliselt siiski mitte.
    Raskel ajal võib arvata, et suurem osa pere väljaminekutest läheb söögi ja hädavajalike teenuste peale. Näiteks elekter on eestimaine, gaas mitte, vesi on ka jupikaupa väliskapitalile läinud.
    Leiva puhul me enam ei teagi, mis kuulub eestlastele. Piima puhul on sama lugu, juust on küll suures osas juba rahvusvaheline, näiteks Valio toodang.
    Võib-olla on Eesti kapital tõesti piirkonnale lojaalsem, ta ei tee kiireid otsuseid ära minna. Samas ei pea ka Eesti kapitalist kasumit siin hoidma, ta ei pea ju natsionalist ja patrioot olema.
    Kapitalist vaatamata on tehnoloogiad ja organisatsioonikultuurid sarnased. Kus aga Eesti kapital oluline on, on väikeettevõtlus. Need on ikka erandid, kus välismaalased tulevad 1-2 mehe firmasid looma. Enamik väikematest ettevõtetest on ikkagi kodumaised ja see jääb ka nii.
    Samas tõsisem tootmine (masinaehitus, elektroonika või ehitusmaterjalid) kipub ikkagi ketistuma ja rahvusvaheliste firmade kätte minema. Ühes pisiriigis ei saagi keerukamat toodangut kohaliku kapitaliga teha. Ka näiteks siinsed telekommunikatsiooniteenused on seotud rahvusvahelise kapitaliga.
    Teisest küljest jääb Eesti kapitalile ka üksjagu. Igasugu konsultatsiooni-, vaba aja, advokaadi-, takso- ja ehitusteenused on enamasti Eesti kapitalil põhinevad.
    Minu arvamus on, et protektsionism suurmastaapides ei ole mõistlik. Omal ajal privatiseerimisel me nimelt väärtustasime väliskapitali, mis aitas meil tänapäevasemaks riigiks saada.
    Võib-olla turukaubanduses ja põllumajandustoodete puhul on see loosung (Eelista Eesti toodangut!) mõistlikum.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Värska kuurorti juht: ettevõtte elushoidmiseks prognooside tegemine on muutunud ajaraisuks
Turismisektor on küll rasketest aegadest karastunud, aga elada tuleb päev korraga, kirjutab Värska Kuurortravikeskuse juht Vello Saar vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Turismisektor on küll rasketest aegadest karastunud, aga elada tuleb päev korraga, kirjutab Värska Kuurortravikeskuse juht Vello Saar vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Suured kasvufirmad vedasid USA turgude taastumist
USA aktsiaturud lõpetasid tänase kauplemispäeva tubli tõusuga, millele aitas kaasa Apple’i, Tesla ja teiste suurte kasvuaktsiate kallinemine. Optimismi aitasid taastada tugevad jaemüüginumbrid, vahendab Reuters.
USA aktsiaturud lõpetasid tänase kauplemispäeva tubli tõusuga, millele aitas kaasa Apple’i, Tesla ja teiste suurte kasvuaktsiate kallinemine. Optimismi aitasid taastada tugevad jaemüüginumbrid, vahendab Reuters.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Netflix koondas tulude langemise tõttu 150 inimest
Netflix koondas töötajad vaid kuu aega pärast seda, kui teatas, et kaotas esimest korda viimase kümnendi jooksul tellijaid.
Netflix koondas töötajad vaid kuu aega pärast seda, kui teatas, et kaotas esimest korda viimase kümnendi jooksul tellijaid.
Soome analüüs: koroonatoetus tõstis kahjumlikke firmasid plussi
Koroonatoetused tõid mõned kahjumlikud ettevõtted tagasi kasumisse, kuid aeglustasid majanduse moderniseerumist, võtab Kauppalehti kokku Soome Majandusuuringute Instituudi ehk Etla uuringu tulemused.
Koroonatoetused tõid mõned kahjumlikud ettevõtted tagasi kasumisse, kuid aeglustasid majanduse moderniseerumist, võtab Kauppalehti kokku Soome Majandusuuringute Instituudi ehk Etla uuringu tulemused.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.