Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kodumaise ettevõtja eelistamine turgutab majandust

    Eesti kapitalil toodetud õlu on peaaegu minevik, suur osa pankadest on maha müüdud. Toiduainetööstustest ei saa enam aru, mis kuulub Eesti kapitalile, paljud korraliku rentaablusega kõrgtehnoloogilised firmad on maha müüdud, jättes kohalikule turule hääbuvad ühe mehe ehitusfirmad. Kas tasuks äkki tarbijana rohkem Eesti kapitali eelistada, et soodustada kohalikku ettevõtlust?
    "Me ei ole kunagi pidanud silmas, et meie tooteid tuleks tarbida, kuna need on Eestis tehtud. Samas rasketel aegadel võiks inimesel selline lisamõte olla. Vähemasti muude võrdsete tingimuste puhul," ütles Baltika juht ja suuraktsionär Meelis Milder.
    Nii Milder kui ka Bigbanki juht Targo Raus ja juhtiva metsatööstusfirma Lemex suuraktsionär Jüri Külvik käisid kui üks mees välja argumendi, et Eesti kapitali puhul jääb teenitud raha oluliselt suurema tõenäosusega Eestisse, mis investeeritakse siia sõltumata aegadest.
    "Ma arvan, et kohalikud aktsionärid teevad rohkem kohalikke otsuseid. Näiteks tehast nii kergelt kinni ei panda, et istud kusagil Kopenhaagenis ja tõmbad paberile lihtsalt kriipsu peale," lisas Meelis Milder.
    Metsatööstur Külvik laiendas seda mõtet veel sellega, et Eesti kapital säilitab suurema tõenäosusega ka kodumaiseid töökohti.
    NG Investeeringute juht ja Eesti üks suuremaid ettevõtjaid Jüri Käo oponeeris aga, et väga suuri ime-eeliseid pole, miks tarbija peaks ainult kohalikku kaupa eelistama. "Kui Coca-Colat toodetakse Eestis, millega on tehas nii tööandja kui ka maksumaksja, siis suurt vahet ei ole, kellele see kuulub. Vahe tekib aga täielikult sissetoodud importkauba ostmisega, millel lisandväärtust pole," sõnas Käo, kes protektsionismile kutsumist õigeks ei pea.
    "Propaganda ei aita, inimesed teevad niikuinii adekvaatseid otsuseid," ütles Käo.
    Suurettevõtja märkis aga, et kindlasti läheb inimestele korda kodumaiste ettevõtjate edukus ning neile elatakse kaasa. "Alateadlikult keegi kapitaliste ei salli, neid kirutakse pidevalt. Samas teisest küljest elatakse neile kaasa, nagu oma sportlastele ja muusikutele, kelle saavutuste üle tuntakse uhkust. Inimestele meeldivad kodumaised ettevõtjad rohkem kui võõrad," lisas suurettevõtja.
    Loosungit "Eelista Eestimaist!" on pidevalt üritatud päevakorral hoida. Samas võib eestimaine olla ka välisettevõtjale kuuluva Eesti ettevõtte toodang. Näiteks Eesti kapitalile õlletööstust enam ei kuulu. Samas viin on Eesti kapitalil, kas peaks siis ütlema: "Jooge ainult seda?" Tõenäoliselt siiski mitte.
    Raskel ajal võib arvata, et suurem osa pere väljaminekutest läheb söögi ja hädavajalike teenuste peale. Näiteks elekter on eestimaine, gaas mitte, vesi on ka jupikaupa väliskapitalile läinud.
    Leiva puhul me enam ei teagi, mis kuulub eestlastele. Piima puhul on sama lugu, juust on küll suures osas juba rahvusvaheline, näiteks Valio toodang.
    Võib-olla on Eesti kapital tõesti piirkonnale lojaalsem, ta ei tee kiireid otsuseid ära minna. Samas ei pea ka Eesti kapitalist kasumit siin hoidma, ta ei pea ju natsionalist ja patrioot olema.
    Kapitalist vaatamata on tehnoloogiad ja organisatsioonikultuurid sarnased. Kus aga Eesti kapital oluline on, on väikeettevõtlus. Need on ikka erandid, kus välismaalased tulevad 1-2 mehe firmasid looma. Enamik väikematest ettevõtetest on ikkagi kodumaised ja see jääb ka nii.
    Samas tõsisem tootmine (masinaehitus, elektroonika või ehitusmaterjalid) kipub ikkagi ketistuma ja rahvusvaheliste firmade kätte minema. Ühes pisiriigis ei saagi keerukamat toodangut kohaliku kapitaliga teha. Ka näiteks siinsed telekommunikatsiooniteenused on seotud rahvusvahelise kapitaliga.
    Teisest küljest jääb Eesti kapitalile ka üksjagu. Igasugu konsultatsiooni-, vaba aja, advokaadi-, takso- ja ehitusteenused on enamasti Eesti kapitalil põhinevad.
    Minu arvamus on, et protektsionism suurmastaapides ei ole mõistlik. Omal ajal privatiseerimisel me nimelt väärtustasime väliskapitali, mis aitas meil tänapäevasemaks riigiks saada.
    Võib-olla turukaubanduses ja põllumajandustoodete puhul on see loosung (Eelista Eesti toodangut!) mõistlikum.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tartus baaripidamise lõpetanud firma jäi töötajatele võlgu
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.