- OMX Baltic0,36%301,09
- OMX Riga0,11%893,94
- OMX Tallinn0,29%2 074,65
- OMX Vilnius0,64%1 210,13
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 100−0,32%8 795,34
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,92
- OMX Baltic0,36%301,09
- OMX Riga0,11%893,94
- OMX Tallinn0,29%2 074,65
- OMX Vilnius0,64%1 210,13
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 100−0,32%8 795,34
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,92
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Arvamus: Ära palka ainult eestlasi!
Esmapilgul tundub, et kirjutamine sellisest
Eesti jaoks uuest ja keerulisest mõistest nagu multikultuursus on praeguse
majanduskriisi ajal üsna ootamatu ja isegi kohatu. Tegelikult avaldub just
praegu Eesti ühiskonnas väga teravalt multikultuursuse põhimõttest
mittearusaamine ja tekkinud on võimalus muuta oma suhtumist mitmete rahvuste
koostöösse.
Minul on vedanud. Esiteks olen Eestis sündinud venelane ning lapsepõlvest alates pidevalt eestlastest kaaslastega eesti keelt rääkinud. Seega mõistan hästi nii eestlaste kui venelaste kultuuri, traditsioone, käitumismotiive ning psühholoogilisi iseärasusi.
Teiseks on omandatud erialad ja kogu professionaalne karjäär andnud mulle suurepärase võimaluse töötada multikultuursetes meeskondades, mis on rikastanud minu teadmisi teistest rahvustest, nende kultuuridest ja keeltest. Enne, kui ma üldse teadvustasin enda jaoks multikultuursuse mõistet, tundsin selle positiivset mõju.
Üldine olukord Eesti tööturul pole paraku nii helge nagu minu isiklik kogemus. Kahjuks pole meie ühiskond ühtne, siiani oleme enamasti jaotatud eesti- ja venekeelseks kogukonnaks. Alates taasiseseisvumisest töötavad inimesed “eesti” või “vene” firmades. Riigiorganisatsioonides töötavad endiselt valdavalt eesti rahvusest kodanikud ning asi pole vaid eesti keele oskuses.
Mitte-eestlased tajuvad ebavõrdset kohtlemist ka juhtivale ametikohale kandideerimisel, kus samade eelduste korral eelistatakse eestlast muust rahvusest kandidaadile. Samadeks eeldusteks pean seda, et mõlemad on Eesti Vabariigi kodanikud, ühevanused, võrdväärse hariduse, keeleoskuse ja professionaalsete kogemustega.
Millest on see tingitud? Ma nõustun Rahvastikuministri büroo uuringus “Rahvussuhted ja integratsioonipoliitika väljakutsed pärast Pronkssõduri kriisi” (küsimustiku koostasid TÜ teadlased, uuringu viis läbi firma SaarPoll, 2007) kokkuvõttes välja toodud punktiga, kus räägitakse sellest, et eestlaste seas domineerib jätkuvalt negatiivne hoiak muulaste kaasamise suhtes Eesti majandusse ja poliitikasse. Seega on põhjus suhtumises ja multikultuursuse põhimõtte tõrjumises.
Lõimumine on alati vastastikune protsess, milles peavad aktiivselt osalema ka eestlased, seda rõhutas oma artiklites ka endine rahvastikuminister Urve Palo.
Lisaks sellele, et siinsed mitte-eestlased peavad õppima tundma ja mõistma eesti ajalugu, kultuuri ja traditsioone ning suhtuma nendesse lugupidavalt, peavad ka eestlased suhtuma mõistvalt vähemuste kultuurilistesse iseärasustesse, mis annab neile silmaringi laiendavat kasulikku teavet, uusi teadmisi.
Miks siis tasub võtta tööle mitte-eestlast, ka juhtivale ametikohale? Teatud valdkondade puhul on vene keele emakeelena valdamine väga oluline. Alates 2001. aastast olen koos kolleegidega Tallinna Ülikoolist propageerinud vene keelt emakeelena rääkivate inimeste reklaamifirmadesse tööle võtmist Sama liini peaksid järgima ka erinevate valdkondade turundusosakonnad, kui ettevõttel on soov jõuda oma sõnumi ja toodetega venekeelse sihtrühmani. Vaatamata meie pingutustele on mitmetes reklaamiagentuurides siiani 100% eestikeelne meeskond, kuigi firma üritab korraldada oma klientide kampaaniaid ka venekeelsele sihtrühmale. Võib eeldada, et sellised reklaamikampaaniad ei ole kuigi edukad.
Uue kultuurilise ja keelelise taustaga töötaja ühinemine meeskonnaga rikastab asutust uute teadmiste ja kogemustega teisest kultuurist. See laiendab ettevõtte silmaringi ning tarbijaskonda. Mis siin salata, see aitab kaasa ka Eestis toimuvale lõimumisele ning tugevdab ühiskonda.
Ma tunnen isiklikult mitmeid eesti keelt valdavaid vene rahvusest Eesti Vabariigi kodanikke, kes endiselt tunnevad ennast sotsiaalselt tõrjutuna, mis pole mingil juhul eduka lõimumise märk. Teise kultuuri ja keele kandja töölevõtmine aitab lõhkuda tema suhtes levinud negatiivseid stereotüüpe.
Erilist tähelepanu muust rahvusest Eesti kodanike töölevõtmisel tuleb pöörata riigiorganisatsioonidel, see tõstaks kindlasti vähemuste usaldust nende vastu. Tuleb julgustada vene ja muust rahvusest kaaskodanikke riigiorganisatsioonide töökohtadele kandideerima, sest sageli vene emakeelega tööotsija isegi ei püüa kandideerida riigiorganisatsiooni ametikohale. See on tingitud venekeelses kogukonnas levinud stereotüübist, et riiklikusse sektorisse, eriti juhtivatele positsioonidele, võetakse tööle pigem eestlasi. Isegi kui muust rahvusest kandideerijal on eesti keel kõrgtasemel.
Hetkel kuum
Multikultuurne organisatsioon on mitmekesisem ja elujõulisem, sest tänu eri rahvustest töötajate kaasamisele on organisatsioonil suurem tarbijaskond ja teave organisatsioonist levib mitmetes kogukondades.
Kokkuvõttes tuleb öelda, et kandidaadi tööle võtmisel tuleb lähtuda eelkõige võrdse kohtlemise põhimõttest, sest see on demokraatliku ühiskonna alustala. Mida vähem me lähtume valiku tegemisel negatiivsetest stereotüüpidest teiste rahvuste ja kultuuride suhtes, seda tugevam ja elujõulisem on meie ühiskond ja riik tervikuna; ning meie inimeste saatust ei mõjuta vedamine, vaid ühiskonnaliikmete üksteise mõistmine ja lugupidav suhtumine.
Enimloetud
4
Poolaasta TOP tehingud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Poolaasta TOP tehingud
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele