Arvamus: Ära palka ainult eestlasi!

Mitte-eestlased tajuvad ebavõrdset kohtlemist ka juhtivale ametikohale kandideerimisel, kus samade eelduste korral eelistatakse eestlast muust rahvusest kandidaadile. Samadeks eeldusteks pean seda, et mõlemad on Eesti Vabariigi kodanikud, ühevanused, võrdväärse hariduse, keeleoskuse ja professionaalsete kogemustega.

Millest on see tingitud? Ma nõustun Rahvastikuministri büroo uuringus “Rahvussuhted ja integratsioonipoliitika väljakutsed pärast Pronkssõduri kriisi” (küsimustiku koostasid TÜ teadlased, uuringu viis läbi firma SaarPoll, 2007) kokkuvõttes välja toodud punktiga, kus räägitakse sellest, et eestlaste seas domineerib jätkuvalt negatiivne hoiak muulaste kaasamise suhtes Eesti majandusse ja poliitikasse. Seega on põhjus suhtumises ja multikultuursuse põhimõtte tõrjumises.

Lõimumine on alati vastastikune protsess, milles peavad aktiivselt osalema ka eestlased, seda rõhutas oma artiklites ka endine rahvastikuminister Urve Palo.

Lisaks sellele, et siinsed mitte-eestlased peavad õppima tundma ja mõistma eesti ajalugu, kultuuri ja traditsioone ning suhtuma nendesse lugupidavalt, peavad ka eestlased suhtuma mõistvalt vähemuste kultuurilistesse iseärasustesse, mis annab neile silmaringi laiendavat kasulikku teavet, uusi teadmisi.

Miks siis tasub võtta tööle mitte-eestlast, ka juhtivale ametikohale? Teatud valdkondade puhul on vene keele emakeelena valdamine väga oluline. Alates 2001. aastast olen koos kolleegidega Tallinna Ülikoolist propageerinud vene keelt emakeelena rääkivate inimeste reklaamifirmadesse tööle võtmist Sama liini peaksid järgima ka erinevate valdkondade turundusosakonnad, kui ettevõttel on soov jõuda oma sõnumi ja toodetega venekeelse sihtrühmani. Vaatamata meie pingutustele on mitmetes reklaamiagentuurides siiani 100% eestikeelne meeskond, kuigi firma üritab korraldada oma klientide kampaaniaid ka venekeelsele sihtrühmale. Võib eeldada, et sellised reklaamikampaaniad ei ole kuigi edukad.

Uue kultuurilise ja keelelise taustaga töötaja ühinemine meeskonnaga rikastab asutust uute teadmiste ja kogemustega teisest kultuurist. See laiendab ettevõtte silmaringi ning tarbijaskonda. Mis siin salata, see aitab kaasa ka Eestis toimuvale lõimumisele ning tugevdab ühiskonda.

Ma tunnen isiklikult mitmeid eesti keelt valdavaid vene rahvusest Eesti Vabariigi kodanikke, kes endiselt tunnevad ennast sotsiaalselt tõrjutuna, mis pole mingil juhul eduka lõimumise märk. Teise kultuuri ja keele kandja töölevõtmine aitab lõhkuda tema suhtes levinud negatiivseid stereotüüpe.

Erilist tähelepanu muust rahvusest Eesti kodanike töölevõtmisel tuleb pöörata riigiorganisatsioonidel, see tõstaks kindlasti vähemuste usaldust nende vastu. Tuleb julgustada vene ja muust rahvusest kaaskodanikke riigiorganisatsioonide töökohtadele kandideerima, sest sageli vene emakeelega tööotsija isegi ei püüa kandideerida riigiorganisatsiooni ametikohale. See on tingitud venekeelses kogukonnas levinud stereotüübist, et riiklikusse sektorisse, eriti juhtivatele positsioonidele, võetakse tööle pigem eestlasi. Isegi kui muust rahvusest kandideerijal on eesti keel kõrgtasemel.