Eesti I kvartali eelarveauk suurenes, euro ohus

Eelarvedefitsiit, kaasaarvatud sotsiaalkindlustuse ning riigi ja kohalike omavalitsuste kulutused tõusid 5,57 miljardi kroonini eelmise aasta sama aja 2,06 miljardilt kroonilt. Eelarvedefitsiit on vastavalt Bloombergi arvutustele 2,5% sisemajanduse koguproduktist.

Esimese kvartali number tähendab, et valitsus peab hoidma defitsiiti 0,5% peal sisemajanduse koguproduktis kogu ülejäänud aasta, et eurokriteeriumeid täita. Rahandusminister Jügen Ligi on öelnud varem, et ta ei näe mingit paranemist majanduses enne kolmandat kvartalit.

Peaminister Andrus Ansip on kärpinud 2009. aasta riigieelarvet 16 miljardi krooni võrra ehk 7,4% sisemajanduse kogutoodangust, et vältida riigireservide ärakulutamist ja hoida eelarvedefitsiiti 3% tasemel SKP-st, ehk euroliidu eelarvedefitsiidi lävel. Sel juhul oleks võimalik, et 2011. aasta 1. jaanuaril saab Eesti üle minna eurole, mida valitsus on nimetanud ühe peamise majandusliku eesmärgina.