Samasuguseid samme on tema sõnul astunud ka teised sarnases olukorras riigid. Üldine majanduse elavdamise ja eelarve päästmise retsept eri riikides on pigem ikkagi tõsta tarbimismakse, kui see on hädavajalik ja alandada otseseid makse, rääkis ta. "Kui me oleksime sama asja teinud mõne muu maksuga, siis oleks näiteks üksikisiku tulumaksu pidanud tõstma – ma kiire arvutuse tegin – kusagil 30%-le," ütles Ligi. Kahjud oleksid kindlasti üksikisikul olnud veel suuremad, lisas ta.
Samas märkis Ligi, et tegemist on täiesti ainulaadse olukorraga. "Õiguskantsleril on kindlasti õigus, et mõistlik etteteatamise tähtaeg on oluline õigusprintsiip, aga see on suurema kahju ärahoidmiseks ja erakorralistes oludes tehtud otsus," kinnitas rahandusminister.
Ligi kinnitusel ei tea ta kedagi, kellele meeldis käibemaksu tõus, ega ka kedagi, kellele selle otsuse tagasipööramine kasulik oleks. "Mida hiljem õiguskantsler vaidlustab selle etteteatamise aja, et mida kauem oodata, seda kõrgem tuleb tõus," märkis ta. Kaebajad esindavad paljude inimeste emotsioone, ent mitte mingil juhul huve, lisas Ligi.
"Kui tõesti läheb nii, et Riigikohus ka arvab selle põhiseadusevastaseks olevat, siis hakkavad need valud uuesti – kõik mida ette heidetakse, selle valu elab üle ettevõtja, hakkab uuesti ümber tegema oma programme, uuesti hinnasilte vahetama ja taas väga kiiresti," rääkis Ligi pressikonverentsil. Valitsuse ja riigikogu uued sammud saavad olema ilmselt valusamad, kuna aega on vähem ja kuna kahju on nii suur sellest, märkis ta. Kahju kompenseerimiseks on vaja kokku saada suurem hulk raha, lisas Ligi.
Iga kuu venitamist tähendab Ligi sõnul poolteist sadat miljonit kaotatud riigitulu. See on sama raha, mis umbes töötukassas miinus on iga kuu, ja haigekassa miinuse poolteist kuud, tõi ta võrdluse.
Puhkusel viibivat peaministrit Andrus Ansipit asendas täna haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas. Valitsuse pressikonverentsil osalesid lisaks Lukasele ka rahandusminister Jürgen Ligi ja keskkonnaminister Jaanus Tamkivi.