Grünbergi hinnangul võiks 4G võrgu väljaehitamine neile umbes sama palju maksma minna, kui see oli nii 3G kui ka varasemate võrkude puhul, ka tugijaama tööraadius on suuresti sarnane 3G-le. „Samas oleks vaja tuhandeid tugijaamu tööle panna üle Eesti, mis kõik võtab üsna suure raha,“ märkis ta.
Lõppkokkuvõttes sõltub Grünbergi sõnul investeeringu lõplik maksumus sellest, mida taotleda, kas katta kogu territoorium või konkreetsed punktid. „Siiamaani ei ole isegi veel 2G valmis, 3G-st rääkimata,“ ütles Grünberg, kuigi uue põlvkonna andmesidet saaks paralleelselt nendega arendada.
Grünberg pidas tõenäoliseks, et juba järgmisest aastast võiksid litsentsid kättesaadavad olla, kuigi see võiks olla juba sel sügiselgi. „See on põhimõtteliselt ministeeriumi ja tehnilise järelvalveameti otsus,“ sõnas ta. „See ei ole otseselt väga keeruline protsess.“
„Meile küll meeldiks, et mida varem, seda parem, sest see annab selguse. Praegu ei ole mõtet mingeid plaane teha. Me ei tea, mida meilt nõutakse, kui kalliks see läheb. Kui see selgub, siis saame hakata atra seadma,“ rääkis Grünberg, kui kiiresti peaks riik võimaldama 4G litsentside müüki.
4G andmeside puudutaks Grünbergi sõnul suures osas kõiki Eestis elavaid inimesi. „Täna on ju sülearvutites ja mobiiltelefonides juba andmeside sees,“ rääkis ta. Kindlasti leidub tema sõnul ka koduseid inimesi, kes uue põlvkonna võrku ei oska hinnata, aga pigem inimesed ikkagi ainult kodus ei istu. „Ka üks variant on 4G lahendusega pakkuda maapiirkonnas kiiret andmesidet,“ lisas ta.
„Megabiti hind on ka kindlasti odavam sellisel uuel põlvkonnal, kuna saab sama raha eest rohkem andmeside mahtu pakkuda,“ tõi Grünberg välja veel positiivseid külgi.
Taust:
4G/LTE põhineb LTE (Long Term Evolution) raadiotehnoloogia ja SAE (System Architecture Evolution) põhitehnoloogia jaoks valmistatud 3GPP standardil.