Tänavused plaanid tehti Milderi sõnul Baltikas eelmise aasta kolmanda kvartali pealt, mil saavutati rekordilised müüginumbrid. Kuid mullu novembris otsustasid venelased ja ukrainlased oma rahvusvaluuta devalveerida, mis tundus Milderi ütlusel algul tugevat mõju avaldavat, kuid tegelikult selle pinnalt koorus alles välja, et tegelikult on tarbimine oluliselt langenud.
„Keegi ei suutnud tarbimise taolist langust ette näha ja meil oli ka valuutade mõju,“ rääkis Baltika juht. „Me müüme Venemaale praegu sama palju kui mullu, aga saame Eesti kroonides 30% vähem raha kätte,“ nentis Milder.
Samas rääkis Milder ka, et rõivatööstusse siseneb tänavu 7% võrra tarbijaid ja 17% võrra vähem sooritatakse oste. Uusi sisenejaid ei suuda kaupmees Milderi arvates palju mõjutada. Küll aga loodab, et kaob ära vajadus poes esmahinnas kohe allahindlust teha. Tema hinnangul ei oleks see ka jätkusuutlik.
Hinnatundlikkusest rääkides, uskus Milder, et ostjaid tuleb juurde pigem keskmisel hinnatasemel ja et odavate riiete ostjaid väga ei ole. „Keskmise hinnakalassi mõiste on laiemaks läinud, nii ülespoole kui allapoole,“ märkis ta.
Mida kaupmees peaks tegema. Milderi hinnangul on võimalik reageerida uuele olukorrale, tegeleda opereerimise efektiivsuse tõstmisega. „Suured võimalused peituvad tarneahelas,“ tõdes ta, ja Baltika üritab just võimalikult vara jõuda tarbijani.
Mis saab juhtuma järgmisel aastal, peab juba praegu teadma, toonitas Milder. „Kes keskenduvad tarbija vajadusele, soovile, kes suudavad eristuda, saavad hakkama,“ uskus Milder. Ta tõi näiteks eristumise puhul Monton kampaania „Investeeri iseendasse“, mis soovitas unustada aktsiad, vaid soetada uusi riideid. Ka toonitas ta koostööd teiste valdkondadega.
Seotud lood

Võlakirju saab märkida 24. septembrini