• OMX Baltic0,07%296,64
  • OMX Riga−0,15%914,19
  • OMX Tallinn0,2%2 038,35
  • OMX Vilnius−0,01%1 206,6
  • S&P 500−0,08%6 340
  • DOW 30−0,51%43 968,64
  • Nasdaq 0,35%21 242,7
  • FTSE 100−0,05%9 095,83
  • Nikkei 2251,85%41 820,48
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%92,84
  • OMX Baltic0,07%296,64
  • OMX Riga−0,15%914,19
  • OMX Tallinn0,2%2 038,35
  • OMX Vilnius−0,01%1 206,6
  • S&P 500−0,08%6 340
  • DOW 30−0,51%43 968,64
  • Nasdaq 0,35%21 242,7
  • FTSE 100−0,05%9 095,83
  • Nikkei 2251,85%41 820,48
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%92,84
  • 30.09.09, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Tootjad kahvliharude vahel

Võrreldavates hindades vähenes ehitusmaterjalide tootmine mullu aastatagusega võrreldes üle 25% ning tänavu poole aastaga enam kui poole võrra. Müügihinnad on aasta jooksul kahanenud pea kolmandiku. Tundub, et enam halvemaks minna ei saa, aga saab küll.
Maksukoormuse vähendamise asemel otsustas riigikogu suvel muuta keskkonnatasude seadust, eesmärgiga tõsta järsult muu hulgas kaevandmisõiguse tasusid. Veel eelmise aasta sügisel lubasid valitsejad lükata maksumuudatused kaks aastat edasi. Majandusolukord on halvenenud, ent ikkagi tõusevad mõned kaevandamisõiguse tasumäärad juba järgmisel aastal kahekordseks.
Kaevandamisõiguse tasusid tõstes riik sisuliselt ei võida, küll aga tekitab suurt tüli materjalimüüjale, kes ehitaja ja ostja arvates on oma kasumijanus hinnatõusu peamine süüdlane.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Üle 80% liivast-kruusast, lubja- ja dolokivist läheb riiklike infrastruktuuriobjektide materjaliks. Riigi esindajad kõnelevad ressursi heaperemehelikust kasutamisest, sisuliselt toimub aga riigi ja EL tugifondide rahade ümberkantimine läbi keskkonnatasude teisele eelarvereale. Nii saab lõigata poliitilise profiiti, aga mitte majanduslikku kasu.
Kaevandajad on ka praeguse tasumääraga hädas. Kannatavad investeerimisvõime, töötajaid koondatakse, ettevõtted pankrotistuvad. Eriti kannatavad väiksemad ettevõtted. Teisalt loob tasude tõus soodsama pinnase valemängijatele. Neile, kes suurte projektide käigus muu hulgas kaevandavad ning müüvad maavara ilma kaevandamistasu maksmata, ent seejärel projekt soikub.
Tasude tõus toob konkurentsi imporditava tardkivikillustiku, mille kasutamist soodustavad majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas valminud uued nõuded teedeehituses. Selmet investeerida kodumaiste materjalide kasutamise insenerlike lahenduste otsimisele, kehtestatakse normid, mis selle välistavad.
Paekivikillustiku kaevandajate sõnul õnnestuks läbi kodumaise materjali innovatiivse kasutamise teedehituses taastada vähemalt 100 töökohta.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    1 k 8 p 18 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele