Maailma suurima riskifondi veteran: pidin valima, kas elada koos rottidega või muuta oma elu

90ndatel alustas ta oma karjääri aga Vene väljaande “Novaya Gazeta” ajakirjanikuna. Tollal polnud Eestigi talle päris võõras. “Pärast ülikooli lõpetamist korraldasin kahe kooli vahel vahetusprogrammi. See võis olla aastal 1991 või 1992. Täiesti teine ajastu,” meenutab Podolsky intervjuus.

Kasvasin tegelikult üles Ameerikas ja mul oli maailmast üsna piiratud arusaam. Oskasin küll riike kaardil näidata, aga mu arusaam oli puhtalt teoreetiline. Kui sa aga ise füüsiliselt ületad piiri, sõidad Venemaalt Eestisse ja siis Soome, hakkad tõeliselt nägema teisi kultuure ja mõistma nende tähtsust. See avaldas mulle tohutut muljet. Ja lisaks on teie maa uskumatult kaunis. Mäletan, kuidas tegin pikki jooksutiire läbi väikeste Eesti külade. See oli imeline.

Mu isa oli teadlane, kes osales Manhattani projektis (tema ülemus oli Oppenheimer). Isa vaatas ärimeeste ja Wall Streeti peale üleolevalt. Ta uskus, et ainus asi, millele tasub elu pühendada, on teadus. Ja see, millega tema tegeles oli kahtlemata palju üllam tegevus kui see, millega mina nüüd tegelen. Aga mina ei olnud teaduse jaoks sobiv, ja mul tuli oma peret toita.

Seetõttu panin oma veendumused kõrvale ja hakkasin mõtlema: kellel on tänapäeval raha? Ja miks neil on see raha? Mida pean mina muutma, et mu poeg ei elaks rottide keskel?

Kui mina üles kasvasin, siis ajakirjanike elu oli üsna hea. Nad polnud küll väga rikkad, aga kuulusid tugevasse keskklassi. Washington Posti ajakirjanikud elasid paremini kui paljud teadlased.

Aga internet muutis kõike. See tõi kaasa sellise revolutsiooni, et ajakirjanduse rahavood hakkasid kiiresti kokku kuivama. Varem oli ainus võimalus müüa autot läbi Washington Posti kuulutuse. Interneti tulekuga see kõik kadus. Mõistsin, et ajakirjanike sissetulekud lähevad alla.

Trikk seisnes selles, et ma tegin kogu aeg väga väikeseid muudatusi, ainult paar kraadi korraga. Nagu enne jooksu soovitab treener teha venitust. Mis asi on venitamine? See on järkjärguline liikumisulatuse suurendamine.

Mina tegin samamoodi. Ajakirjanikuna keskendusin väga kitsale teemale: valuutakursid. Neid teadmisi sain kasutada ka pangas. Kirjutada valuutaturgudest ajakirjanikuna ei ole kuigi erinev sellest, mida teeb analüütik. See oli üks väike samm. Siis läksin ühest meediakompaniist üle panka Bostonis. See võimaldas mul siseneda uude „kasti“, mis on tähtis, kuna meie ühiskond on väga jäik.

Ja nii on kogu elu järkjärguline evolutsioon. Isegi mu viimase raamatu kirjutamine oli evolutsiooniline samm: kui varem olid mu raamatud küll populaarsed, aga inimestele eriti ei meeldinud (jah, ka raamatuäris on nii), siis seekord otsustasin kohe kirjutada teemal, mis inimesi huvitab. Seega sisu vastavalt turu nõudlusele.

Mu elukogemus näitab vastupidist. Olen näinud, kuidas paljud rikastest peredest pärit inimesed on muutunud vaesemaks. Neil, kes on Wall Streetil midagi saavutanud, pärinevad enamasti tagasihoidlikust taustast. Vaadake, millised firmad moodustasid aastakümnete jooksul Dow Jonesi TOP 10. Need pole kunagi olnud ühed ja samad ettevõtted. Kõik muutub pidevalt. Ja Eestis teatakse seda hästi. 1920–1940. aastatel kogus Eesti palju rikkust. Ja mis said neist siis, kui bolševikud tulid?

Milleks me üldse sööme? Et saada toitaineid? Et suhelda sõpradega? Et korraks argipäevast eemalduda? Et ennast loominguliselt väljendada? Nii palju, kui on inimesi, on ka vastuseid. Sama on investeerimisega.

Kui kulutad vähem kui teenid, tekivad säästud. Kui hoiad neid lihtsalt padja all, sööb inflatsioon need ära. Sa kas aktsepteerid seda või otsustad midagi ette võtta. Igaüks valib ise – siin pole õiget ega vale vastust.

Toote raamatus välja konkreetse portfelli struktuuri: 25% USA aktsiates, 25% pikaajalistes inflatsiooniga seotud võlakirjades, 25% pikaajalistes (üle 20 aasta) nominaalvõlakirjades, 10% välismaa aktsiates ja 15% toormetes (nafta, kuld, metallid vms). Miks just nii?

Sest sellise struktuuriga katad sa laialt kogu varaklasside spektri, mis käituvad erinevates olukordades erinevalt.

ETF-id sobivad siia suurepäraselt, sest nende kaudu saab osta nii aktsiaid kui ka võlakirju ja tooraineid. Krüptovaluutad aga on valuuta. Kapitalism ei vaja valuutade kasvu, küll aga vajab aktsiate ja võlakirjade kasvu. See on põhimõtteline erinevus.

Aktsiad ja võlakirjad peavad kasvama, sest muidu ei anna keegi kellelegi oma kapitali. Aktsiad on investeeringute kaasamise viis, ja need investeeringud peavad tasuma. Valuutade puhul pole see tingimata vajalik.

Aga mu peamine mõte investeerimise kohta on järgmine: kui sa suudad raha kõrvale panna, siis pane. Kui oled midagi kogunud, siis tee plaan. Pole tähtis, milline. „Panen 10 dollarit aktsiatesse, 5 võlakirjadesse ja 5 toorainesse“ – suurepärane! Ainuüksi see, et sul on plaan, on palju olulisem kui selle plaani kvaliteet. Vahel kaldud sellest kõrvale, pole hullu. Oluline on, et plaan oleks olemas.

Mina kuulun mõlemasse. Steve Jobsi nõuanne töötab ainult ühel juhul: kui sa oled geenius. Jobsi lemmikmuusik Bob Dylan kuulus 0,01% muusikute hulka, kellel statistika järgi õnnestub muusikaga raha teenida. Seepärast Dylani puhul see toimis. Nii et jah, kui sa oled geenius, tee seda, mida armastad. Aga kui sa ei ole geenius (ja mina kindlasti ei ole), siis olen pigem Galloway vaatenurgal.

Ma üritasin lihtsalt ja arusaadavalt selgitada, mis on inflatsioon. Sest kui hakata lugema Euroopa Keskpanga või USA Föderaalreservi raporteid, võib väga kiiresti segadusse sattuda.

Kui ostad kampsuni, siis millest selle hind koosneb? Keegi pidi selle valmistama, see on tööjõukulu ehk palgad. Keegi pidi selle kohale toimetama, mille sees on nafta hind. Ja siis eluaseme hind, sest inimesed peavad kusagil elama.

Seega, kui tahad inflatsiooni järgmiseks aastaks prognoosida, siis küsi endalt kolm küsimust: Kas töötus kasvab? Kas nafta hind tõuseb? Kas elamuehitus kasvab? Vastused annavad umbkaudse pildi inflatsioonist.

Me mõistame inflatsiooni, sest on investoreid, kes teenisid raha just neil perioodidel, kui teised ekslikult inflatsiooni ootasid või alahindasid.

Seda juhtub, turud on väga keerulised. Seetõttu soovitan enamikule inimestele üldse mitte börsil kaubelda, vaid lihtsalt hoida oma portfelli ETFides ja mitte seda puutuda. Aga kui sa siiski turule lähed, pead inflatsioonist aru saama.

Venemaa riigivõim on keskaegsel tasemel. On kuningas. Ta annab käske. Inimesed maksavad talle andamit. Tehnoloogiaga on Venemaal kõik korras, sest nende insenerid ja matemaatikud on väga tugevad, aga poliitiline kultuur jääb lääneriikidest kõvasti maha. Ma pean sõda Ukrainas kurjuseks, aga ma saan aru, miks see algatati. Kui keskaegne Poola kuningas ei olnud rahul sellega, mis Leedus toimub, saatis ta lihtsalt väed. See on keskaegne loogika. Aga tänapäeva maailmas kehtivad reeglid ja lepingud, mida ei tohi rikkuda.

Nad on ühed huvitavamad inimesed, keda ma tean. Nii nagu eestlased, on nemadki oma elu jooksul näinud liiga palju muutusi ja see on arendanud nende kujutlusvõimet. Nad suudavad ette kujutada palju rohkem võimalikke stsenaariume kui inimesed siin, Connecticuti osariigis, kus mina elan. Minu kodulinnas pole tõsiseid sõdu olnud 18. sajandist alates. Nii et paljud usuvad: "Minu elu jooksul midagi sellist ei juhtu". Aga minu vene sõbrad teavad, et võib küll juhtuda.