- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 100−0,12%8 774,69
- Nikkei 225−0,08%39 732,63
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,12
- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 100−0,12%8 774,69
- Nikkei 225−0,08%39 732,63
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,12
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Maksuvõlad liiguvad ühest kaustast teise
Äripäeva logistikauudiste portaal kirjutas eile, et saja suurema maksuvõlglase võlasumma kahanes veebruariga võrreldes pankrotti läinud ja likvideeritud firmade tõttu 100 miljoni krooni võrra. Saja suurema maksuvõlglase koguvõlg kahanes tänavu seitsme kuuga ligi 8 protsendi võrra, ulatudes oktoobri alguseks 1,1 miljardi kroonini.
Summa kahanemisse andsid panuse praeguseks likvideeritud Pento ja Premium Oili lõpule jõudnud pankrotid. Samuti on esivõlglaste nimekirjast kadunud pankrotistunud ja äriregistrist kustutatud Fostis Trading, mille maksuvõlg kerkis 142 miljoni kroonini.
Tõsi, maksuvõlgade saldo päring näitab ka äriregistrist kustutatud ettevõtetel maksuvõlgu, seega pole need kuhugi kadunud. Nii näiteks võlgneb Fostis Trading endiselt 142,1, Premium Oil 36,5 ja Pento 26,6 miljonit krooni.
Rahandusministeeriumi andmetel on riigieelarve planeerimisel ehk maksutulude prognoosis maksuvõlgade osakaalu ja kasvuga arvestatud. Nii näiteks on sel aastal suurim maksuvõlgade kasv arvestatud sotsiaal- ja käibemaksu arvel.
Maksuvõlad nn jooksvates maksutuludes ei kajastu, kuna maksutulude arvestus on kassapõhine. Nii palju kui makse reaalselt laekub, nii suur on ka kogulaekumine, täpsustas ministeerium.
Jegorovi selgitusel peab nõuete ebatõenäoliselt laekuvaks hindamine tagama võimalikult tõetruu ülevaate riigi majanduslikust seisust. Nõuded, mille tasumise tähtajast on möödunud piisavalt pikk aeg, loetakse raamatupidamislikult ebatõenäoliselt laekuvaks ja seeläbi vähendatakse arvestusperioodi loodetavat tulu. "Sellel ei ole kokkupuutumust maksumaksja kohustusega maksuvõlg tasuda," märkis ta. "Ka raamatupidamislikult ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud nõuete sissenõudmisega tegeleb amet jätkuvalt."
Kui maksunõude puhul on alustatud sissenõudmise menetlust, siis maksuvõlg praktiliselt ei aegu ning on paratamatu, et ebatõenäoliselt laekuvate nõuete osakaal suureneb aastast aastasse, ütles Jegorov.
Raamatupidamise toimkond on defineerinud, millised võlad tuleb liigitada lootusetuks. Võlaõigusseaduse järgi tuleks kolme aasta tagused võlad aegumisega seoses maha kanda.
Kõik sõltub ka kliendi üldisest maksevõimest. Kui Krediidiinfo raportist on näha, et ettevõte on võlgu jäänud, võib arvata, et kolm kuni kuus kuud maksetähtajast üle läinud võlad on lootusetud. Sõltub ka, kas võlgnik vastab telefonidele ja e-kirjadele ning kas ta kas või jupikaupa maksab.
Võlgade mahakandmine ei tähenda aga, et nende sissenõudmisega enam ei tegeldaks. Kui hiljem siiski juhtub, et võlad kätte saadakse, kajastatakse need raamatupidamises tuluna.
Kui kiiresti tasumata arved kulusse kanda tuleks, määratakse ettevõtte sisekorraeeskirjades. Ettevõtte bilanss ei tohiks lootusetuid võlgu sisaldada.
Majandusaruande koostamiseks on aega kuus kuud ja kui arve laekumise tähtaeg oli jaanuaris, kuid juuniks pole makstud, tuleks seda aruande koostamisel arvestada ning summa kindlasti kuludesse kanda.
Enimloetud
Viimased uudised
Poolaasta TOP tehingud
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele