Töötus kasvab, salakaup vohab, tarbimine
kiratseb. Aga kus häda kõige suurem, seal abi – kasvõi pisikene – ainult ühe
päeva kaugusel. Valimised… Annate enda juurvilja-või kohukese-vaba hääle ära ja
premeerite end pärast mõnusa kuklikese ja tassi kohvi või toeka prae ja toobri
õllega.
Äripäeva peatoimetaja herr Mandel tegi aprillis üleskutse, et need neli-viis miljardit krooni, mis eestimaalastel pangakontodel seisavad, võiks mõistlikul moel poes ära kulutada.
Sai peatoimetaja-härra vaevalt mõtteavaldusega lagedale tulla, kui ärimehed kisa tõstsid.
Suurinvestor Olari Taal pidas üleskutset erakordselt lolliks mõtteks. Kaupmees Oleg Gross arvas, et pigem peaksime kõik üleskoos säästlikult elama ja kulusid kärpima. Ettevõtja Urmas Sõõrumaa soovitas ka pigem kasinamat elu, usinamat töötegemist ja ekspordile rõhumist.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Olgu pealegi. Kui Gross enda poodidesse kevadel ostjaid ei oodanud, siis tõenäoliselt läks tal toona veel kuratlikult hästi. Ilmselt on aga praegu juba palju ettevõtjaid, kes heldivad igat kauplusse sisenevat klienti nähes pisarateni.
Sestap, et poodnikud ja kõrtsmikud üksikutest rõõmupisaratest lahti saaksid ning nende põsesarnadele tekiks kasvõi viivuks, üheks päevakski naerune rõõmukurd, siis minge homme valima.
Ei, see ei ole iroonia ega varjatud erakonnareklaam stiilis Miski ei ole juurvili… Või Ära vali kohukest või sardelli…
Asi selles, et paljud valimisjaoskonnad asuvad poodide, turgude või söögikohtade lähistel ja kõrval.
Näiteks, läheb Nõmmel, Põllu tänaval elav inimene, nimetagem teda kodanik Tammeks, valima. Tema saab enda hääle anda Nõmme kultuurikeskuses, mille kõrval asub turg, üle tee paikneb söögipood, lisaks apteegid, raamatupood, kõrts…
Hääl südametunnistuse järgi antud, jalutab Tamm tiiru ka Nõmme turul. Võib-olla jääb mõni esmavajalik kaup turult saamata, kõmbib valija üle ristmiku toidupoodi ning jätab sinnagi sadakond krooni kassasse. Vähemalt.
Ja ongi riigikassa seisukohalt vajalik 100 krooni seks päevaks kulutatud. Aga samas keskuses käivad sajad kui mitte tuhanded inimesed valimas.
Võib-olla nad muidu kallil pühapäeval kodust välja ei tulekski, aga – ja seda eriti vanemate inimeste puhul – tärkab kohusetunne, südametunnistus. Võib-olla mõni loodab ka jaoskonna ukse taga enda hääle napsupudeli eest maha müüa.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Koguneb päris ilus hulk kroone, millelt – eeldame, et kaupmehed on ausad tegelased – riigimakse tasutakse, novembri alguses saab aga rahandusministeerium maksuametnike andmetele toetudes raporteerida, et Eesti majandus kosus oktoobris nii ja nii mitu protsendipunkti.
Vähe küll, aga raskel ajal abiks ikka.
Kesklinnas on veel palju ahvatlevam valimas käia. Seal on igal sammul mõni rahakulutamise asutus. Valid ära ja premeerid end maitsva kukli ja kohvi või toeka prae ja seest soojaks tegeva joogiga.
Või kammid pärast otsustava hääle andmist kaubamaju ja butiike läbi. Soojast kodust väljatulemine läheb vähemalt asja ette. Mis sest häälest, ausast linnavalitsemisest ja demokraatiast nii väga jahuda. Peaasi, et valida, sorteerida, mõelda ja osta oleks tore.
Kusjuures, pangem tähele, see ei ole mõnus mitte ainult üksiku „kodanik valija“ jaoks. Vajalik, lausa elulise tähtsusega on tarbimine ja sellest lähtuvad riigimaksud meie kõigi jaoks. Kõigi!
Keegi meist – ettevõtjad, pensionärid, puuetega inimesed, lapsed, päris tavalised töömesilased – ei saa öelda: „Mis see minu asi on, kui mingi valitud klikk tarbib, kulutab, prassib!“ Väga hea ju, et keegigi tarbib, kulutab ja „prassib“.
Tarbimine kergitab ju SKP-d. Ja mitte vähe! Mida rohkem tarbime, seda enam moodustab meie osturalli koond-SKP-st. Mida rohkem ostame ja tarbime, seda enam tekib uusi töökohti ja luuakse lisaväärtust. Palju õnnetuid, just töö kaotanud inimesi saavad uuesti rajale.
Võib ju öelda, et selleks, et Eesti majandust elavdada, peaksime tarbima ainult Eestis toodetud kaupa, kuid samas tuleb arvestada, et tuhanded inimesed saavad tööd ja leiba, maksavad makse ka ettevõtetes, mis vahendavad väljaspool Eestit valmistatud tooteid.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seega, minge valige uus poliitbüroo! Ja pärast tähistage enda antud ainulaadset, ainult Teile kuulunud hinnalise hääle eraldamist väärilise tarbimisralliga.
Ärge ainult unustage, et võiksite ostetud asju ka pärast kasutada…
*Autor on parteitu ega valinud kohalikel valimistel Tallinnas.