• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 22.10.09, 15:22
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Valitsus mures: suur osa eurorahast kasutamata

Täna arutati valitsuskabinetis välistoetuste kasutamist, septembri lõpu seisuga on ministeeriumid kasutanud ära vaid 49% eelarves planeeritud 13 miljardist kroonist.
„Euroopas oleme küll kindlalt kolme hulgas, kuid arenguruumi on sellest hoolimata kõvasti,” kommenteeris toetuste kasutamist rahandusminister Jürgen Ligi. „Arvatavalt kasutatakse sel aastal ära 85 protsenti eelarves planeeritud välistoetustest.”
Siiski kasvasid välistoetuste väljamaksed toetuse saajatele septembris eelmiste kuudega võrreldes kahekordseks, eelmise aasta septembriga võrreldes neljakordseks.
Samuti vaeti muudatusi toetuste struktuuris, et suunata euroraha ka majanduskriisis prioriteetsetesse valdkondadesse.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Toetusraha kasutamise paremaks kontrolliks tegi rahandusministeerium ettepaneku seada ministeeriumidele igaks poolaastaks minimaalsed sihttasemed, mida hakatakse regulaarselt seirama. See võimaldab varakult reageerida ning vahendeid vajadusel ringi tõsta, nii et toetusraha Eesti jaoks tervikuna kaduma ei läheks.Valitsus arutas täna ka rahandusministeeriumi esitatud ettepanekute paketti, mis võimaldab suunata rohkem toetusraha tööhõivesse, ettevõtlusesse ning teadus- ja arendustegevusse. Paketi aluseks on suvel tellitud hindamine ning ministeeriumidega peetud läbirääkimised, mille eesmärgiks oli hinnata aastaid tagasi seatud sihtide sobivust tänasesse majanduskeskkonda.„Ühtaegu peame tegelema nii raha kasutamise kiirendamise kui ka majanduse struktuurimuudatuste toetamisega. Tööhõive, välisinvesteeringud või eksport on ühe nähtuse eri küljed, mida raha ümbertõstmisega eri meetmete ja projektide vahel tõhusamalt saavutada tahame,” ütles rahandusminister.Ettepanekute paketti arutatakse edasi teisipäevasel kabinetiistungil.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 11 p 2 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele