- OMX Baltic0,01%300,04
- OMX Riga0,11%893,97
- OMX Tallinn0,00%2 068,71
- OMX Vilnius0,21%1 204,98
- S&P 5000,61%6 265,58
- DOW 300,59%44 746,68
- Nasdaq 0,71%20 537,26
- FTSE 1000,53%8 820,86
- Nikkei 2250,06%39 785,9
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,13
- OMX Baltic0,01%300,04
- OMX Riga0,11%893,97
- OMX Tallinn0,00%2 068,71
- OMX Vilnius0,21%1 204,98
- S&P 5000,61%6 265,58
- DOW 300,59%44 746,68
- Nasdaq 0,71%20 537,26
- FTSE 1000,53%8 820,86
- Nikkei 2250,06%39 785,9
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,13
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti poliitiline valik: maksame põlevkivielektrile peale
Eesti on otsustanud Narvas valmis ehitada
vähemalt ühe uue põlevkiviploki, ehkki Euroopa Liidu heitmekaubanduse reeglite
muutumine 2013. aastal muudab põlevkivielektri tõenäoliselt väga kalliks ning
seab investeeringu majandusliku põhjendatuse küsimärgi alla.
Seda enam, et hiljemalt aastast 2013 käivitub Eestis vaba elektriturg.
Elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõus on Eesti valitsus ette näinud põlevkivist elektri tootmise toetusskeemi, mille järgi põhivõrguettevõtja OÜ Elering maksaks aastas maksimaalselt 1,2 miljardit krooni põlevkivielektri tootmisele toetust, rääkis täna majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Einari Kisel Eesti Pangas toimunud energiaalasel seminaril.
Toetuse tegeliku suuruse määrab heitmekvoodi hind – kui see on alla 10 euro tonnist, siis toetust ei maksta. Sealt edasi toetuse suurus järk-järgult kasvab. Maksimum on 1,2 miljardit krooni. Plaan on toetust maksta kuni 20 aasta jooksul.
„Mida madalam on CO2 kvoodi hind, seda konkurentsivõimelisemad on Narva jaamad turul,“ ütles Kisel.
Einari Kiseli sõnul seisaksid Narva plokid n.ö reservis ning käivitataks siis, kui vabal turul kujunenud elektri hind on selline, et ka põlevkivielekter suudab konkureerida. Kui suvekuudel elektrist turul ilmselt puudus ei tuleks – elektrit võivad börsile tuua nii Venemaa kui teiste riikide müüjad (Soomes näiteks on suurte paberitööstuste sulgemine elektritarbimist järsult vähendanud ning lähiaastatel peaks valmima Olkiluoto uus reaktor) - siis talvel võib kitsas kätte tulla. Kiseli sõnul töötaksid plokid aastas 2000-6000 tundi, sõltudes CO2 kvoodi hinnast.
„Milleks siis üldse ehitada? See on poliitiline otsus,“ ütles Kisel.
Riigi toetus tuleks elektri hinnale otsa – rehkenduste järgi 15 senti kWh kohta. Et seda vältida, taotleb Eesti riik praegu Euroopa Komisjonilt luba korvata see toetus tulust, mida riik hakkab saama saastekvootide müügist (see summa võib sõltuvalt kvoodi hinnast ulatuda aastas 6-12 miljardi kroonini). Uus kauplemiskord, kus kõik kvoodid pannakse oksjonile, käivitub ELis 2013. aastast. ELi kontekstis oleks tegemist riigi abiga ühele investeeringule, mistõttu Eesti peab Brüsselist esmalt loa saama.
Uusi energiaplokke sunnib rajama ELiga liitumisel võetud kohustus, mille järgi vanu põlevkiviplokke pärast 2016. aastat enam elektritootmiseks kasutada ei või.
Enimloetud
Viimased uudised
Firma jagas omanikutulu 4 miljonit eurot
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele