Võlgade tõttu jäi kütteta viis maja

Väljalülitaja saab valida vaid nii palju, et piirab kas kogu maja sooja vee või kütte kättesaadavust või lülitab mõlemad korraga välja.

Kui küte ja soe vesi on kord juba välja lülitatud, saab need tagasi alles siis, kui võlg saab tasutud või kui küttefirmaga on saavutatud kokkulepe võla kustutamise graafikus. Soojusega varustamiseks sõlmib Tallinna Küte soojusmüügilepingu vaid hoone haldajaga, näiteks korteriühistuga, mitte iga üksiku korteriga eraldi.

"Kui lepingupartner jääb tarbitud teenuse eest võlgu, tegeletakse temaga vastavalt ettevõttes väljatöötatud võla sissenõudmise protseduurile. Enne sanktsioonide rakendamist saadetakse kliendile kolm meeldetuletust ," rääkis Petrova.

"Kui klient ei ilmuta oma head tahet ega reageeri meeldetuletustele, rakendame seadusest tulenevaid sanktsioone: soojusvarustuse piiramist või sulgemist, samuti hagi esitamist kohtusse. Võlgade sissenõudmiseks on ettevõte kaasanud ka inkassofirmad," lisas ta.

Petrova sõnul peab korteriühistu juhatus võlgnikega tegelema, andma nad kohtusse ja vajadusel müüma võlgniku vara. Ajutiselt saab võlgu katta ka korteriühistu asutamisel moodustatud rahalisest fondist, kuhu iga korteriomanik maksis teatud summa vastavalt talle kuuluvatele ruutmeetritele.

Sellise fondi kogumaht pidi katma korteriühistu ühe kuu kulutused vahendatavatele teenustele.

Arvestades, et suurem osa korteriühistuid moodustati aastate eest ja vahepeal on kommunaalteenuste ja kütte hind hüppeliselt kasvanud, ei pruugi sellisest fondist saada kuigi palju leevendust.

Petrova ütles, et Tallinna Küte ei poolda kütte ennetavat väljalülitamist, kui korteriühistu juhatus näeb, et logisema hakanud maksekultuuriga ei suuda ühistu kasutatavate teenuste eest täies mahus maksta.

"Kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavas eluruumis ei tohi siseõhu temperatuur langeda alla +18°C," põhjendas Petrova. Maja saab samas küttekulusid kokku hoida, kui elanikud oma tarbimisharjumusi muudavad ja vähem sooja vett kasutavad.