Äripäev arvutas, et kui Eesti Energia aktsiaid müüakse 8 miljardi krooni eest ning korraldajad võtavad selle pealt 3 protsenti, tähendab see riigi jaoks veerand miljardit krooni kulu. Valitsus aga kinnitas eile, et Eesti Energia aktsiaid plaanitakse müüa veidi väiksema summa eest.
Majandusminister Parts nentis äärmist rahavajadust
Majandusminister Juhan Parts lausus, et järgmisel neljapäeval hekseldatakse kabinetis kitsaskohad läbi. Parts vangerdas eile kõrvale Äripäeva palutud selgitusest, millised on komisjoni saadetud ettepaneku nõrgad kohad. Ta ütles vaid: "Küsimus pole vaid selles, mismoodi Eesti Energiat rahastada, sest kokkuvõttes on raha ju vahend. Kõige olulisem on see, et Eestis peab olema tagatud energeetiline kindlus ka aastate pärast. Eesti Energia vajab kiiresti investeeringuid." Veel lisas ta, et Eesti Energia rahavajadus on äärmiselt kriitiline ja valitsus on otsustega juba hiljaks jäänud.
Eesti Energia juht Sandor Liive oli eile tavapäraselt napisõnalisem: "Ma ei kommenteeri valitsuse dokumente, sest ma ei ole vabariigi valitsus," Liive jätkas: "Ei taha avalikult õli juurde valada, seda on juba liiga palju." Liive rõhutas, et Eesti Energia vajab lisaraha, kuid mais börsileminekut pole ta samuti mõistlikuks pidanud. "Esimene võimalik aeg on juuni, kui novembris sünnib otsus. Aga see on väga selgelt valitsuse otsus, nii et ärme rutta sündmustest ette," lausus Liive.
taust
-Ainus pragmaatiline lahendus on börs. Selliste olukordade jaoks börsid ju loodud on, kinnitas SEB Enskilda juhatuse liige Henrik Igasta eelmisel nädalal Eesti Energia börsilemineku kohta.-East Capital Exploreri tegevjuht Gert Tiivas ütles 10. novembril Äripäevale, et Eesti Energia sobib hästi börsile. Tegemist on hästi juhitud firmaga, mis tegutseb investoritele arusaadavas ja atraktiivsessektoris ja mis vajab arenguks palju lisakapitali. Vähemusosaluse börsileviimisel oleks investoritel võimalus osaleda Eesti majanduse kasvuloos.
pane tähele
*Eesti Energia vajab üle 100 miljardi krooni*Arengukavades ette nähtud tegevusi rahastatakse riigieelarvest ja energiaettevõtete eelarvest.*Energiamajanduse arengukavas kavandatud tegevusteks kulub riigil umbes 32 miljardit krooni aastani 2020 ning elektrimajanduse arengukava tegevusteks umbes 17,5 miljardit krooni aastani 2018.*Koos erakapitali ja laenukapitali kaasamisega kulub kogu energiamajanduse arengukava elluviimiseks järgmise 15 aasta jooksul üle 100 miljardi krooni.