- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,02%8 824,56
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,76
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,02%8 824,56
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,76
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ministeerium: kaubanduses ongi oktoober septembrist parem
Jaekaubandusettevõtete käive kahanes aastaga 20,5% (1,4 miljardi krooni võrra).
Majandusministeeriumi hinnangul jaekaubanduses oktoobris olulisi muutusi ei toimunud võrreldes eelmiste kuudega. Hoolimata töötuse suurenemisest ei ole selle mõju sisetarbimisele olnud niivõrd tugev kui lähiriikides, näiteks Leedus oli kukkumine enam kui 25%line. Samuti on positiivne, et sellist tarbimise taset suudetakse hoida ilma hoiuseid kasutamata, mistõttu on eraisikute hoiuste jääk pankades enam kui miljardi võrra suurem kui aasta tagasi samal ajal. Järgnevatel kuudel jääb sisekaubandust mõjutama olukord tööjõuturul ning inimeste sissetulekute muutused.
Oktoobris jäid müügimahud püsivhindades eelmisele aastale alla kõigis kaupluste gruppides peale kasutatud kaupade jaemüügi kauplustes ning muu jaemüügi väljaspool kauplusi. Samas olid langusnumbrid aastases võrdluses väiksemad kui mitmel eelnetel kdel.
Keskmisest paremini on majanduslangusele vastu pidanud farmaatsia- ja meditsiinikaupade, kosmeetika ja tualetitarvete müük, mille mahud on püsivhindades vähenenud 6%. Müügitulu on selles segmendis vähenenud veelgi vähem, jäädes eelmise aasta oktoobrile alla veidi enam kui 4% võrra.
Suurematest kauplusegruppidest on toidukaupade müük juba neljandat kuud järjest 9% väiksem kui eelmisel aastal. Kuna käive on kahanenud aastaga veidi enam kui 13%, aitab mahtusid hoida hindade langus.
Oktoobris oli eelmisest aastast oluliselt nõrgem majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjali jaemüük, mis vähenes 29%. Moodustades jaekaubandus käibest enam kui kümnendiku, mõjutas see ka üldist vähenemist. Samas on olukord paranenud tekstiiltoodete, rõivaste, jalatsite ja nahktoodete jaemüügis, kus mahud vähenesid eelmise aastaga võrreldes 14%. Siin segmendis mõjutas müüki tõenäoliselt sügishooaja edenemine ning tugevad kampaaniad, mistõttu septembriga võrreldes kasvasid mahud 11%. Mahtude suurenemine parandas ka ettevõtete müügitulu, mis eelnevatel kuudel oli eelmisele aastale keskmiselt 24% võrra alla jäänud, kuid mis langes oktoobris vaid 9,5%.
Mõnevõrra on langus aeglustunud sõidukikaubandusega tegelevates ettevõtetes, kus püsivhindades vähenesid mahud viiendiku võrra. Mootorsõidukite, nende osade ja lisaseadmete müügiga tegelevate ettevõtete müügitulu ulatus oktoobris 1,3 miljardi kroonini, mis jäi selle aasta eelmiste kuude keskmisega umbes samale tasemele. Eelmisest aastast väiksem püsib ka mootorikütuse jaemüük, kahanedes aastaga 15%. Ettevõtetele teeb muret mahtude vähenemise juures ka madalamad hinnad, mistõttu on müügitulu selles segmendis kahanenud 28%.
Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt novembris korraldatud küsitluse järgi vähenes kaubanduse kindlustunde indikaator punkti võrra. Seejuures paranesid ettevõtete ootused müügi suhtes järgneval kolmel kuul. Samuti oli suurenenud tellimuste arv. Tarbijabaromeeter jäi eelmise kuuga samale tasemele, negatiivsemaks muutusid ootused tööpuuduse suhtes.
Enimloetud
4
Poolaasta TOP tehingud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Poolaasta TOP tehingud
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele