Tuleval aastal iga loos ei võida

Kohati oli olukord, kus mida finantsiliselt viletsamas seisus oli ettevõte, seda vihasema tõusu ta tegi.

Tuletas meelde tõsiasja, et võrdusmärki ei saa panna hea aktsia ja hea ettevõte ning halva aktsia ja viletsa ettevõte vahele. Viletsad ettevõtted osutusid headeks aktsiateks, nii mõnigi hea ettevõte osutus vähemalt lühiajaliselt päris viletsaks aktsiainvesteeringuks.

Kummalisel kombel hakkasid sel aastal ostu ja müügitehingute ajastamise tähtsusest rääkima professionaalid, kelle mantra on olnud see, et ajastamine ei ole oluline. Levinud ütlus, et kui sa ei ole parimatel päevadel börsil, siis kaotad suure osa potentsiaalsest positiivsest tootlusest, näis töötavat. Ega sellest lihtne aru saada ei olnud, et kui päevad olid kohutavalt tormised ja välku sähvis pidevalt - olid need ju parimad aktsiaostu päevad.

Mida oodata uuelt aastalt? Kui aasta alguses ja ka eelmise aasta lõpus oli emotsionaalselt raske, kuid ratsionaalselt lihtne aktsiad osta, kuna valitses absoluutne kaos nii majandustes kui ka aktsiaturgudel, siis enam nii lihtne ei ole.

Praegused hinnatasemed ei ole madalad. Aktsiad ei ole suhtarvudelt madalalt hinnatud. Analüütikute ootused võivad osutuda liigkõrgeteks nii aktsiaturgude, ettevõtete tulemuste kui ka majanduskasvu osas. Väike pettumus - ja lahti võib minna müügipress.

Lisaks on suur küsimärk keskpankade tegevus või tegevusetus intresside ja rahakoguste osas. Kumb on ohtlikum, kas jätta liiglikviidsus pankadesse, turgudele ja majandustesse või see liiga vara ära tõmmata? Kulla hinna liikumine vihjab, et liigraha jääb liiga kauaks laamendama. Õiget hetke tabatakse ära harva ning ka keskpankuritel ei ole kristallkuuli.

Kui sel aastal oli turgudel olukord, kus iga loos võidab, siis 2010. aastalt seda kindlasti oodata ei maksa. Kes tänavusest tõusust osa ei saanud, neile ei ole midagi lohutavat öelda - rong on läinud ja teist sellist ei pruugi tulla aastakümneid. Tulevalt aastalt ei maksa aktsiaturgudelt erilist tootlust oodata, võib-olla tuleb hoopis pettumus. Kui tänavu ei olnud võtmetähtsusega aktsiate (ka geograafiliste piirkondade või riikide) valimine, siis arvatavasti muutub see tuleval aastal päris oluliseks. Ka JPMorgani analüütikud on ühe värske analüüsi pealkirjastanud "Vaja on taas hakata aktsiad valima". Aasta algul võis veel karta, et prioriteediks võib jääda kapitali säilitamine, mitte kasvatamine (nagu 2008. aastal), siis tuleval aastal võib olla kasvatamisest olulisem säilitamine. Üheks võimaluseks selle tegemisel on suurendada dividendiaktsiate osakaalu ja kui tsüklilist kraami on portfellis palju, siis hakata seda vaikselt vähemtsükliliseks viima.

Et saada oluliselt teistsugust tootlust, peaks midagi teisiti tegema. Kui kogu börsitsirkus käib selle ümber, kas ettevõtted suudavad igal kvartalil ületada analüütikute (ebatäpseid) kasumiootuseid, siis ehk vaataks midagi muud? Kuidas oleks näiteks sellega - kas ettevõte tõstis dividendi või mitte? Kumb on olulisem - kas see, et ettevõtte kasum tuli analüütikute prognoositust suurem või kas ettevõte kasvatab hoopis dividende? Maitse asi.