Keskpank ennustab pankadele kasumit
Eesti panga asepresidendi Rein Minka hinnangul on seniste laenukahjumite puhul alust arvata, et pankade tehtud provisjonid ja allahindamised on piisavalt suured. See on ka peamine põhjus, miks kommertspangad pole sel aastal kasumlikud. "Pangandussektor lõpetab 2010. aasta kasumis," kinnitas ta.
Keskpanga asepresidendiga nõustus ka SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel.
"Kui vaatame globaalset keskkonda, siis pinge on oluliselt vähenenud ja see tähendab ka seda, et emapankadest ressursi kaasamine on lihtsam ning mõnevõrra kaudsema mõjuna peatub näiteks laenutagatiste väärtuse vähenemine ning viivislaenude mahu kasv," rääkis ta.
Üle 60 päeva maksetähtaega ületanud laenude osakaal jõuab Eesti Panga teatel kõrgpunkti järgmise aasta kevadel. Tõenäoliselt ei valmista aga prognoositav viivislaenude tase Eesti pangandussüsteemile probleeme, kuna lisaks kõrgele kapitaliseeritusele on pangad teinud piisavalt allahindlusi - kahe kolmandiku ulatuses probleemlaenude mahust, kinnitas keskpank.
Koppeli sõnul peab Eesti tunnistama, et on väike avatud majandusega kaheksandajärguline Ida-Euroopa riik, kes on maailma majanduse tõmbetuultele avatud.
"Hetke globaalsed majanduspoliitilised trendid on lühiajalise keskkonna suhtes üsna soodsad ning nagu öeldud - teatud laadi pinge on suudetud vähemalt mõneks ajaks maha võtta," lisas ta.
Pingeks nimetas Koppel olukorda, kus raha on vähe ja kui on, siis on see liiga kallis. Tema hinnangul on auru maha võtnud ka keskpanga tegevus.
Eesti Panga prognoosi järgi on laenuintress alanenud peamiselt baasintressimäärade vähenemise tõttu. Usaldusväärsuse ja konkurentsi kasvades peaksid hakkama alanema ka laenumarginaalid.
Pealegi on praegu pankadel piisavalt raha, et laenutegevust rahastada. Laenusoove hoiab aga tagasi endiselt eraisikute kartus töötuks jääda ja ettevaatlikkus paneb rahalist puhvrit koguma, teatas keskpank eilsel pressiüritusel.
Kaubaaluseid valmistava Verk Mfg OÜ juhi Peep Kuusiku sõnul on väikeettevõtjad pigem seisus, kus neil ei õnnestu raha säästudes hoida. "Kui jutt on pankadest, siis ma tavaliselt ärritun selle peale," ütles ta.
Eesti Panga rõõmuprognoosist hoolimata ei hakka Kuusik laenuplaane pidama. "Kui on vaja olnud, siis ma pole laenu saanud. Kui vaja pole, on pakutud, et võta," rääkis ta. "Aga kui küsida, mis ma sellega teen ja seda pole vaja, öeldakse, et võtke ikka," lisas Kuusik.
Filmitootja OÜ AV-Net OÜ juhatuse esimees Priit Joa ütlusel on laenud lühiajaline mõtteviis. "Selleks, et midagi suuremat teha, läheks pigem Arengufondi jutule, aga praegu pole veel nii head ideed," lausus ta.
AV-Net kavatseb tema sõnul hakata ajama telebussi äri. Kuna see idee nõuab suuremat raha kui paari miljonit krooni, pole Joa ka praeguste laenutingimuste vastu erilist huvi tundnud.
Mööblifirma OÜ PakPro juht Tarmo Pakkas kinnitas, et neil on praegu laenuvajadused rahuldatud ja uute tingimuste vastu pole huvi üles näidatud.
"Loomulikult püüab iga inimene finantspuhvrit koguda. Mina samuti," kommenteeris ta.
Autor: Katariina Krjutshkova